Ita xc Luganano

Laupäeval, enne kui hakkasime võistluskoha poole sõitma, tulid ei kusagilt suured vihmapilved. See oli korralik padukas, asfaldil oli paar sentimeetrit vett. Paraku tuli see vihm koos meiega ka Luganano’sse kaasa. Otsustasin mitte rada proovima minna, sest järgmiseks päevaks lubas ilusat ilma ja peale sellist vihma saab sellel rajal väga vähe sõita, enamus ajast tuleb kõndida/joosta(savine pinnas). Pühapäeval start kell 14 ja esimest korda anti start varem kui plaanitud ning seega oli ka startikutsumine varem, mis põhjustas üksjagu segadust ja sõnelust. Tundus siiski, et lõpuks said kõik alustada stardinumbrile vastavalt positsioonilt. Distants 6 ringi, avaring veidi lühem järgnevatest, sest väike jupp rajast “asendati“ asfaldiga, et kõik ära mahuks. Start oli kiire ja pea kilomeeter maad täitsa sile ning loomulikult hakatakse siis selliseid manöövreid korda saatma, mida järgnevalt arutada pole mõtet. Paarkümmend meetrit enne heinamaa tõusule pööramist pandi pundi keskel ka korralik maokas, rattaid lendas paremale vasakule. Mulle kõige raskem on esimese ringi tempo ärakannatamine. See on üks kõige olulisemaid ja tähtsamaid asju, mida iganädalaselt treeningutel püüan arenedada. Kõigi ülejäänud ringide läbimiseks ühtlaseks läbimiseks tempo leidmine ning hoidmine on palju lihtsam (st, et ringiajad erinevad üksteisest minimaalselt). Kogu sõidu parandasin oma positsiooni ja lõpetasin 20. kohal ja u23 vanuseklassis viiendana. Enesetunne oli parem kui nädal tagasi Offenburgis mk’l.

tänud

Unustasin tänada neid inimesi, kes olid suure Eesti lipuga raja ääres ja ka neid, kes häälekalt metsa vahel kaasaelasid ning ergutasid. Loodan, et see ei jää ainukeseks ja viimaseks korraks.

Offenburg

Sel aastal oli suur tahtmine lõpetada võitjaga samal ringil, aga paraku see ei õnnestunud. Ring on suhteliselt lühike, kiire ja enamasti singeltrack. Sõita tuli stardiring+ 7 ringi. Mina sain kirja strardiringi ja viis ringi ja protokoli märgiti kohaks 112. Kokku oli stardis u 230 sõitjat. Kogu nädalavahetuse oli väga hea ja soe ilm, suurt tähelepanu nõudis piisav vedelike tarbimine. Tuurist oli kenasti taastunud ja minek oli parem kui mõned nädalad tagasi Belgias. Kahjuks ei läinud ka seekord sõidu algus teravamate elamusteta, kahel korral õnnestus vältida kukkumist, aga seda kohtade kaotamise hinnaga. Rada oli peaagu täiesti kuiv, mõned üksikud niisked kohad. Endale tundus justkui sujunuks esimene ring paremini kui varasematel aastatel- seismist ja jalutamist oli nagu vähem. Sõidu käigus hakkas tedmata põhjustel pükste õmblus hargnema(see, millega „pampers“ pükste küljes) ja pärast sõitu vaatasin, et kogu kassett oli seda niiti täis. Sel nädalavahetusel stardin Itaalia xc seeria järjekordsel etapil.

Tuuriga ühelpool ja kokkuvõttes 32. koht.

Toimus üritus esimest korda ja see paistis ka kõikjalt välja, kogu organiseerimise pool kriitikat ei kannata. Kokkuvõtvalt võiks hindeks anda: jube.
Saabusime võistluspaika päev varem ja reis võttis aega kaks korda rohkem kui võinuks/pidanuks. Võistlus algas neljapäeva õhtul 6,6km pikkuse proloogiga, sellest 80% asfaldil. Veidi oli ka muru, munakivi ja kruusa.Vihma hakkas sadama veidi enne starti ning peale viimase sõitja finishit lõppes ka vihm. Ilmateada lubas kõikideks päevadeks vihma aga see oli ainuke päev, mil sõidu ajal sadas. Viimased kaks päeva oli väga ilus ja päikesepaisteline ilm. Suhteliselt riskivabalt sõites lõpetasin avaetapi 29. kohaga.
Järgmise päeva start oli pärastlõunal ja xco. Hommikul oli nö ametlik treeningaeg ja otsustasime minna rada proovima. Koha ülesleidmine võttis palju aega, sest mitte ühtegi märki/viidet polnud. Lõpuks õnnestus siiski ring leida ja ka üks tiir teha. Jõudsime kohale kümmekond minutit enne ametliku treeningu lõppu aga rajamärkimine oli endiselt täies hoos. ¾ ringist oli singletrack ja pea võimatu kellegist mööduda. Korraldajad olid otsustanud, et on hea mõte suunata sõitjad kohe pudelikaela(200m stardist), kus korraga mahub läbi üks sõitja. Loomulikult valitses seal täielik segadus, trügimine jne. Läbida tuli 5x5,3km ja aega kulus minul selleks 1h40min ning selle ajaga etapil 31. koht. Sel päeval end värskena ei tundnud, oma jälje jättis ka kindlasti hommikune pea 2h raja otsimise matk.
Kolmas etapp samuti xco stiilis ja start keskpäeval. Rada proovida oli võimalik hommikul ja sai ka välja mindud, et seda teha, aga kuna peagi hakkas olukord võtma sama suunda kui eilegi, siis sai ringi otsimese mõttest loobutud. Kohe peale starti toimus kukkumine, mida mul ei õnnestunud vältida, isegi pidurdada ei jõudnud. Ise pääsesin kriimudeta aga esijooks täitsa kaheksas. Sõita siiski kannatas. Peale sõitu vaatasin, et 3-4 kodarat ja niplit tarvis ära vahetada. Õnneks jäi kõik muu terveks ja sain sõidu ära sõita. Selle intsidendi järel oli pm viimane koos paari kuhja alumisega ja kihutasin esimesel ringil nii kuis suutsin ning tegin sellega endale liiga,j ärgmised neli ringi maksin selle eest.
Lõpetasin 44. ja ajaga 1h36min. Rada oli tehniline ja ebaturvaline.
Viimane etapp toimus taas linnatänavatel ja oli mtb kriteerium. Paar sõitjat startisid isegi slick’idega. Sõitja tuli taas 5x 4,7km, aega kulus mõni minut alla tunni. Rada oli suuresti sama, mis esimesel päeval. Nii lühikese sõidu puhul pole muud teha, kui kohe algusest täiega agu anda. Ühel ringil tuli kett esihammaka pealt maha ja tagasi peale saamise käigus sai kett ilmselt viga(nägin peale sõitu) ning ei saanud enam kasutada kassetti kõige väiksemat hammakat. Viimasel ringil kaotasin seetõttu u23 5. koha(5 esimest auhinnalised kohad). Hea sõit viimasel etapil andis väga positiivse emotsionaalse laengu enne Offenburgi mk etappi. Olin 18. etapil ja kokkuvõttes 32.

Houffalize

Nädala esimesed päevad möödusid väga kiirelt ja pole aega siia midagi kirjutada. Sõitsime Belgiast tagasi üle 10. tunni(koos peatustega) ja maga sai mindud natuke enne kella 6. hommikul. Esmaspäeva õhtul võistlusjärgne muljetamine tiimi bossi juures. Eile õhtul viisin võistkonna kaaslase lennujaama, mis oli tänu kehvale ilmale ja rohkele liiklusele väga aega nõudev tegevus. Selleks nädalaks lubatakse kehva ilma: vihm, tugev tuul ning ka temperatuur on 10. kraadi võrra madalam võrreldes kahe eelneva nädalaga.
Võistluskohta(Houffalize) jõudsime reedel ning enne õhtusööki sai rajal kaks ringi sõidetud. Selleks aastaks oli rada muudetud: ring lühem, uued laskumised, järsemad ja lühemad tõusud. Stardiring oli täpselt sama, mis varasematel aastatel. Stardid on alati väga närvilised ning nii oli see ka nüüd. Olime sõita saanud umbes 20. meetrit kui kukkumine, mille tõttu jäin korra karpi ning tuli “tagurdada“. Samal ajal kihutab sõitjate rivi täie hooga mööda. Liikuma saades ei suutnud kohe jalgu pedaalidesse saada... Enne maastikule pööramist õnnestus siiski natukene positsiooni parandada. Avaraingi järel kaotasin esimesetele üle kuue minuti ja vähemalt pool sellest ajast kulus seismisele. Kohati tuleb nö järjekorra seista ja oodata, millal kitsast kohast läbipääseb. Sõita tuli stardiring+ viis ringi. Iga ringiga parandasin positsiooni ja viimasele ringile minnes oli koht top 100 hulgas reaalne. Siis tulid mängu taaskord tehnilised probleemid, nimelt õnnestus ühel laskumisel kumm lõhkuda. Sealant küll parandas augu aga õhk jäi alles olematu kogus ning tuli pool ringi joosta/sõita. Loomulikult ei suuda sel viisil liikudes sammu pidada eespool olijatega ega kaitsa positsiooni tagant tulijate eest. Finishisse jõudes sain kirja 117. koha. Pärast protokoli sirvides nägin, et stardiringi järel oli 191 ja kõik ringid(va viimane) sõitsin ühtlases tempos, 20 minutit kulus ringi läbimiseks. Esimene täis pikkuses läbitud mk etapp.
Märkimist väärib ka Belgia ilm, kõik päevad peale pühapäeva olid vihma vabad. Rada kuiv ja tolmas jubedalt. Võistluspäeava hommikul sadas kerget vihma siis oli mitme tunnine paus ja rada oli täitsa kuivaks muutnud. 30- 40 minutit enne starti tuli korralik padukas.
Õnneks vahetasin juba hommikul väikese ja madala mustriga kummid kõrgema ja suurema mustriga kummide vastu, ees Kenda Nevegal ja taga Kenda Blue Groove.
See nädalavahetus pole plaanis võistelda, vaid valmistuda järgmisel neljapäeval algavaks nelja päevaseks tuuriks: Giro Della Valle D’Aosta.