tag:blogger.com,1999:blog-89280772845556342362024-03-13T19:36:52.089+02:00BlogiMartinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.comBlogger181125tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-48594905773547992092016-07-10T22:52:00.001+03:002016-07-10T22:52:59.546+03:00Lenzerheide ja mmVõistluskeskus asub 1500m kõrgusel merepinnast ja kuivades oludes on Lenzerheide ring väga kiire. Sõita tuli kokku neid ringe 8. Starditõus on pikk ja mööda asfladi ning seal kaotasin palju aega ja kohti, mistõttu ootas esimesel laskumisel ees korralik segadus. Jooksmine ja trügimine läbisegi, kuid peale seda kõik sujus hästi. Sellel laskumisel panin korra ka pikali, sest üks konkurent jooksis oma rattaga pöördel minu rattale sisse aga astuda polnud mul kuhugi tasakaalu tagasi saamiseks. Need asjad kokku viisid esimese ringiga sõitjaterivi kaugematesse kaugustesse. Vähemalt edasi läks vaikselt tõusvas joones ja ühtlaste ringiaegadega. Kusagil poolele võistlusmaal sai kätte Martin Gujan'i ja läksin temast mööda. Seepeale ärkas ta justkui uuesti ja hakkas kiiremini sõitma, niimoodi koos sõitsime kuni viimase ringi asfladitõusu mingi osani, kus tal siis oli veel üks käik varuks oli ning minema sai. Veel kahest sõitjast sain mööda viimasel ringil ja niimoodi lõpetasin sõidu 40. kohal. Ehk siis veidikene paremini kui eelmine aasta sel samal võistlusel.<br />
Natuke ka nädal varem toimunud mm'ist Nove Mestos. Võistluspäeva hommikul oli väga hea tunne ja soenduse järgselt tundus kõik veel parem. Tegin enda kohta väga korraliku stardi mahtudes top40 hulka, lihtsalt tundus, et jaksasin rohkem. Kuid juba esimestel ringil sain aru, et need pikad ja järsud tõusud tulevad liiga raskelt ja pidin laskumistel kiire olema, et samale pundile uue tõusu alguseks järele jõuda. Uskusin, et mingi hetk peab olukord ja kiirus paranema aga paraku seda ei juhtunud. Viimased kaks ringi tulid väga vaevaliselt ja motivatsioon oli ka otsasaamas. Sõit ise ja tulemus valmistasid suure pettumuse ja ega täpselt ei teagi miks seekord niimoodi läks.<br />
<br />Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-75051211592846013692016-07-02T22:07:00.001+03:002016-07-02T22:07:07.508+03:00Kirchberg Peale Norra võistlust ootasid paar kerget päeva ja siis ettevalmistus periood järgmisteks olulisteks sõitudeks. Enne veel arutasime treener Karmeniga, et mida ja kuidasmoodi võiks need treeningnädalad välja näha(tegelikult tema rääkis ja seletas kõik asjad peensusteni ära ja ma kuulasin). Eesmärk juuli alguseks Tsehhi mm'iks ja nädal hiljem toimuvaks Lenzerheide mk etapiks väga heas vormis olla .<br />
Enne Tsehhit, võistlesin Austrias Kirchbergis c1 kategooria sõidul. Ööl enne võistlust sadas omajagu vihma ja savine pinnas saavutas pühapäeva pärastlõunaks eriti kleepuva ja libeda vormi. Stardiringil olnud kitsaskohad tegid vahed sisse ja kui esimesel täispikal ringi käigus tõusin üheksandaks siis sellel kohal sõitsingi pea kogu sõidu. Järgmised ei olnud liiga kaugel aga nii lähedale, et mööda sõita, ei jõudnud. Palju oli ka jooksmise kohti igal ringil, sellest tulenevalt kaks järgmist päev korralik lihasvalu, mis isegi normaalselt kõndida ei lubanud.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-75144363607628139392016-06-06T10:34:00.002+03:002016-06-06T10:38:47.982+03:00Oslo s2Selle hooaja esimese poole lõpetasin kolmepäevase uci s2 tuuriga Norras. Väga lühikeste ja intensiivsete etappidega võidusõidu kokkuvõttes saavutasin kolmanda koha.<br />
Hakkas pihta võistlus 2km pikkuse eraldistardiga, kus jagasin 5ndat kohta. See oli tegelikult väga oluline etapp, sest anti lisaks hulk boonussekundeid- võitjale lausa 60.<br />
Teisel päeval xco sõit 6,3 km ringil, kus tehnilised metsalõigud vaheldusid kruusalõikudega. Tõusumeetreid ringi peale palju ei tulnud ja seega ka keskmine kiirus oli suur. Mõlemad etapid olid minu jaoks rasked, sest tundsin väsimust ning suurim tagasilöök tuligi sellel teisel etapil, kus sai kirja küll kolmanda aja aga kaotasin esimesele kahele palju. Teise ringi lõpus ei jaksanud enam esimese kahe tempos sõita ja jäin maha. Reaalselt kadus ka sellega võimalus puhtalt sõiduga kokkuvõttes kõrgemale tõusta. Siiski tundsin end pühapäeval märgatavalt paremini ja liikumine oli kergem. Viimane etapp oli "short track", kus kaks esimest ringi oli veidi rohkem pusimist Wengeliniga, aga kolmandal ringil sain tal otsustavalt eest minema ja etapi ma võitsin. Kokkuvõttes siis kolmas koht Fagerhaugi ja Wengelini järel.<br />
Pilte: <a href="https://www.facebook.com/martinlooracing/">https://www.facebook.com/martinlooracing/</a>Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-89389408937680547262016-05-30T19:13:00.001+03:002016-05-30T19:14:39.182+03:00La BresseÜle mitme aasta sain startida taas kolmandast reast. See on hea koht alustamiseks, sest viivitus peaaegu puudub ja minema saab hästi. Puhus ka kerge tagant tuul, mistõttu suur hoog oli kiirelt üleval. Sõitsin enam heal kohal nii sirgel ja ka tõusu algul aga peale veidikest ronimist hakkas keeruliseks minema. Vaikselt liikusid eesolijad minema ja tagumised tulid ka järjest mööda. Proovisin nii suurt kiirust hoida kui jaksasin aga ei saa öelda, et see õnnestus hästi. Asfladi osa läbi sai siis kiilus kõik kinni ja läks tiksumiseks. Nimelt on tõusu lõpuosa kitsas ja märg singeltrack. Teadsin, et see koht esimesel ringil mõjutab kogu sõidu käiku kõige rohkem üldse aga ei suutnud selle koha alguseni vajalikul tasemel kannatada. Kaotasin aega ja tegelikult ka võimaluse hea tulemuse peale sõita. Teine pool ringist läks paari ülilühikeste tõusu moodi seinaga vahelduses allamäge. Laskumine oli väga tehniline ja lahe sõit, kui ette ei sattunud keegi aeglsem või tehnilise probleemiga sõitja- purunenud rehv, kukkumise tagajärjed.<br />
Mõne koha võrra iga ringiga oma kohta parandasin ja lõpuks jäin pidama 35. positsioonile. Polnud muidugi see tulemus, mis soovisin teha, aga seekord läks niimoodi.<br />
<a href="https://www.facebook.com/martinlooracing/">https://www.facebook.com/martinlooracing/</a>Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-62346534639054277742016-05-23T23:26:00.002+03:002016-05-23T23:26:35.399+03:00AlbstadtViimased paar hooaega on Albstadti tulemus olnud väga tagasihoidlik. Sel korral läks edukamalt ja sõitsin välja oma parima tulemuse mk etapil üldse.<br />
Esimesel, Austraalia etapil, ma ei osalenud ja see andis veidi suurema stardinumbri teiseks etapiks.<br />
Start läks ja kohe juba mõne sekundi pärast üks sõitja oli oma lenksuga minu lensku all. Polnud üldse huvi hakata proovima, et mismoodi see lõppeda võiks. Sain sellest olukorrast välja, mis tuli küll kiiruse ja kohtade kaotuse hinnaga aga kogu sõit oli veel ees. Seekordne stardiring oli täitsa uus ning töötas väga hästi ja ei lasknud kohe suurtel vahedel tekkida ega ka seisakutel.<br />
Sõidu käigus õnnestus veel kahel korral kukkumist/rajalt väljasõitu vältida, kui serpekatega laskumisel minu ees olnud sõitja teises kurvis rattalt pudenes. Kohati oli rada endiselt väga libe ja samuti on aastega järjest rohkem teravaid kive maa seest välja tulnud.<br />
Enesetunne ja minek olid väga head ning iga ringiga sekundite võrra ringiaegu parandades tõusin järjest ettepoole. Viimase ringi esimese tõusu alguses jõudsime koos hispaanlase Pablo Guede'dega järele väikesele pundile, mis sõitis tol hetkel kohtadele 7 ja edasi. Tempo oli kõrge ja raske oli seal kohta parandada, kuid kahest sõitjast õnnestu mööda saada enne pikka laskumist. Viimase laskumise järgselt sõitsid 8, 9 ja 10 koht mõne sekundi kaugusel minu ees ning top10 mõlkus peas, palju polnud jäänud ja oma võimaluste suurendamiseks läksin riski peale, et viimases S kurvis enne finishisirget veel lähemale saada, aga pingutasin üle ja panin seal pikali. Eessõitjad olid sellega läinud aga tagant kedagi kohe tulemas polnud ja lõpetasin 11. kohaga.<br />
<a href="https://www.facebook.com/martinlooracing/">https://www.facebook.com/martinlooracing/</a>Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-86372112225613053622016-05-16T23:42:00.001+03:002016-05-16T23:42:37.796+03:00Vårgårda Võitsin teise uci c1 kategooria võidusõidu sel hooajal. Ja see teine võit tuli Rootsis Vårgårda raskel ja tehnilisel rajal. Ilm oli jahe ja nendes oludes on raskem võistelda kui palavaga.<br />
<div>
Stradiring oli väga intensiivne, norrakad panid teravalt kohe algul ning olid eesotsas. Siiski täispika ringi alguses olime peagi kolmekesi eest: Lindgren, Fagerhaug ja mina. Kaks esimest jagelesid rohkem koha pärast, norrakas soovis kogu aeg ees sõita ning see lisas veelgi intensiivsust. Ma proovisin taastuda nii palju kui võimalik. Vaatasin, et Fagerhaug, vaid raja kõige pikemal ja ka väga järsul tõusul ronis veidi tagasihoidlikult. Teise ringi alguses läksin ette ja proovisin konkurente maha raputada- lühikesed tõusud-laskumised, kurvid ja singlid. Lindgren jäi natuke maha esimese poolega aga norrakas Fagerhaug püsis lähedal. Tegelikult proovis ta ise metsas kulgenud tehnilise tõusu lõpus ja kohe järgnenud laskumisel eest minema saada aga püsisin tal sabas. Peale laskumist tegimegi 180 pöörde ja siis see seinatõus ootas. Kohe vajutasin, hetke pärast olin ta kõrval ja juba järgmisel möödas. Läksin niimoodi nagu jaksasin üles välja- mäe otsas siis ole näha, kas olin piisavalt tugev. Sain eest ära sel tõusul aga kohe tuli uuesti hooga mäest alla tulla ja edasi. Treener Karmen ütles andmeid analüüsides, et numbriliselt tekitasin 50 watti suuremat võimsust sel tõusu siis kui minema sain. Edu ei olnud suur aga stabiilselt kiiresti sõites ja niimoodi jätkates õnnestus iga järgmise ringiga 5-10 sekundit vahet kasvatada. Lõpuks edestasin norrakat 47 sekundiga ja Lindgreni veidi vähem kui minutiga. </div>
Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-60590435552658024842016-05-11T23:37:00.005+03:002016-05-11T23:37:45.714+03:00Huskvarna EMEM rada oli väga hea üle mitme aasta, samuti olid ladus kogu korraldus. Kompaktne rada, mis võimaldas pealtvaatajatel hästi sõitu jälgida ning pühapäeval oli rahvast raja äärde kogunenud kõvasti. Õhutemperatuur kerkis nädala sees iga päevaga kõrgemale, tõustes pühapäevaks 25 kraadini. Pole üldse paha, sest eelmisel pühapäeval oli rajal veel lumi.<br />
Treeningplaanid olid tehtud sellise ideega, et võistluspäeval oleks parem minek ja olek kui siiani sel hooajal olnud võistlustel- nii ka oli. Stardist läks kõik kenasti, proovisin nii ees püsida, kui suutsin ja esimesele ringile minnes sõitsin 20-25 positsiooni peal aga siis esimese laskumise lõpus lühikese rocky gardeni eel üldine liikumine veidi takerdus- tuli hoog rohkem maha võtta, aga täitsa sujuvalt kõik toimis. Asi selles, et seal kiviaias oli üks sõidujoon, mida kõik sõitsid. Esimene kivi oli kõige suurem ja negatiivse kalde all. Seega tuli veidi enne seda rohkem hoogu maha võtta, et siis põhimõtteliselt ühe liigutusega esimene ja tagumine ratas üle saada sellest ja mitte jääda toppama esiratas ühel pool ja tagumine teisel pool kivi või midagi veel hullemat. Minu ees olnud prantsuse äss Sarrou ei suutnud seda üleelada ja sõitis siis teistpidi risti üle kivide- põhjustades sellega paraja arusaamatuse. Pidin nulli pidurdama otsasõidu vältimiseks ma jäin lollisti sinna- tagumine ratas selle suure kivi taga. Nagu paar eespool olnutki, rattalt maha ja edasi aga keegi sai minu rattale pihta, mis järel kadus tasakaal, ise jäin püsti aga ratas lendas kõrval olnud võssa ja rajalinti. Jube vihaseks ajas see küll, sain uuesti sõitma ja paarisaja meetri pärast hakkas esimene tõus, olin langenud 50-60 koha kanti. Tundus, et ongi sõit läbi ja mida ja milleks siin úldse veel pingutada. Enestunne oli väga hea ja kuidagi ei tahtnud käega lüüa. Niimoodi siis hakkasin järjest liikuma ettepoole. Viimasele ringile minnes oli jõudnud vist 15. kohani aga portugali päkapikk oli vaateväljas ja see motiveeris ja väga motiveeris. Esimese tõusuga pühkisin temast mööda, teise ja kõige pikema tõusu all sain mööda Rudist. Kaugemal paistis Hermida ja temale jõudsin järgi viimasel tõusul enne ainukest siledat lõiku rajal. Sveitsi ja itaalia dress olid nüüd vaateväljas, sveitslastest sain veel mööda aga Kerschbaumer jõudis 2 sekundit enne mind finishisse. 11. koht sel korral, mis on ka uus "personal best".Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-75418793476391101952016-04-30T23:11:00.000+03:002016-04-30T23:11:15.388+03:00Säter Esmakordselt Rootsis võistlemas ja seda siis uci c2 sõidul. Neljapäeva hommikul laevalt maha veeredes tervitas vihm ja lörts korda-mööda ja korraga ning kerge pluss kraad. Alles võistluspäevaks kerkis temperatuur 10 kanti ja nägi ka rohkem päikest.<br />
Must muld ja okaspuumets muidugi kannatavad sõita pea iga ilmaga. Rada ise oli väga karm ja millegi muu kui fs rattaga poleks küll sõita tahtnud siin. Raja esimeses pooles olid lühikesed ja järsud tõusud ning laskumised järjest. Teine pool oli rohkem singlit ja tehnilisemat sõitu kividel, juurikatel.<br />
Stardist natuke andsin ära, sest stardipüstol ei teinud pauku ja ühe rootsi keelse sõna peale hakkasid kõik liikuma hirmsa hooga. Natukene läks aega aga peale poolt ringi jälitasin veel Emil Lindgreni, kel oli umbes 5-sekundiline edu. Teisele ringile läksime koos ja kohe mõned hetked hiljem kui olin tema tagarattasse jõudnud siis panin juurde ja ühe tõusu oli külg-külje kõrval drag race mäkke, kes saab enne laskumisele. Mahtusin ta ette ja peale laskumist ootas raja kõige pikem tõus ja seal kohe vajutasin nagu jaksasin ning raputasin ta kandadelt aga mitte eriti kaugele. Paar ringi püsis vahe väike ja vaja oli hästi ja veatult sõita libedatel juurikatel ja kividel, tõusudel, laskumistel. Peale kolmandat ringi läks vahemaa suuremaks ja kasvas vaikselt kuni finishini.<br />
Järgmisel pühapäeval toimuvad Rootsis Huskvarnas Euroopa Meistrivõistlused.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-71951766104519781902016-04-26T01:02:00.000+03:002016-04-26T01:02:36.312+03:00Graz StatteggLaupäeval rajal trenni tehes, jõudsin järgi ühele suurele Tinkoffi vormis sõitjale. Ja kui kaugelt tundus, et mõni jõusaali fanatt on endale mtb ostnud ja sõitma tulnud siis lähemale jõudes oli järjest rohkem maailmameister Peter Sagani moodi see mees. Vaikselt võttis ta tempo ka üles ja niimoodi saigi koos(lisaks veel elektrimootoriga plus rattal Spessu team manager Benno) üks ring rajal tehtud. <div>
Järgmisel päeval toimus tõsisem temperatuuri muutus ja 22 pealt kukkus näidik 9 juurde. Lisaks veel vali tuul. Starti kutsumisega armu ei antud ja kõik rivistati üles ajakavast täpselt kinni pidades ja seega sai joone taga omajagu ilma nautida. Harki-kokku hüpped või muu sarnane võimlemine aitas natukenegi sooja sees hoida. Esimene ring oligi päris karm mulle, lihas oli külm ja kõvasti tuli end sundida, et eesotsas püsida. Esimese pika tõusuga läks punt väiksemaks ja teise järel veelgi pisemaks. Ülevalt laskumiselt tulime neljakesi väikeste vahedega ees ja finishi eelsete kurvidega ja lühikese sirge järel olime neljakesi koos. Sagan oli kõige ees ja läks tõusu oma tempoga. Gehbauer ja De Vocht tema taga ratas-rattas. Ma siis läksin kõrvalt mööda kiiremini ja vahe tuli sisse. Sõitsin tõusu ära ja ka laskumise, 5-10 sekundiline edu oli sees. Panin samamoodi edasi. Järgmise ringiga suurendasin edumaad umbes poole võrra ja siis sealt edasi läks tasapisi suuremaks sekundite haaval iga ringiga. Kuni siis kuuendal ringil sai miski kuskil tagumisest rehvist jagu. Viimane tõusu põnks enne pikka laskumist sain aru, et jama on. Oli aeglane leke ja mõtlesin, et ehk jääb pidama, sest susinaid-vuhinaid ei kuulnud ja sealanti ka ei pritsinud kuskilt. Ettevaatlikult hakkasin mäest alla tulema, et mitte rehvi pöialt maha sõita ega hetkega kuskil kurvis veel alles jäänud atmosfääre kaotada. Ja muidugi ei tahtnud ka pöida ribadeks sõita. Rehv läks aina tössimaks ja vedelamaks. Mõned tehnilisemad kohad, kus negatiivse nurga alla juurikad ja ainult juurikad- null pinnast, oligi küll, et saaks nüüd siit ka veel tervelt üle. Alla põhja ma välja jõudsin ja ka järgmise järsu põntsu pluss laskumise sain võetud ilma lisa draamata.</div>
<div>
Boksi peatutud ja jooksu vahetuseks läks siis olid ka kaks belglaast järel ja möödas. Panid muidugi punni põhja, lootuses pääseda :) Niisiis langesin neljandaks aga kahe alles jäänud ringiga tõusin koha võrra kõrgemale ja ega kaugele ei jäänud enam ka teine koht. Sõit sai lihtsalt enne läbi. </div>
<div>
Kuues ring oli õnnetu ka Peter Saganile, mees tegi tõsisema kukkumise. Kiiveri tuulutusaugud muru ja sammalt täis, terve külg kraapitud- kaasaarvatud nägu. Peale seda jättis ta sõidu pooleli. Moodsa aja inimesed muidugi pildistasid teda nii palju kui jaksasid ja kiiremad on kindlasti ka mingid klõpsud internetist üles leidnud. Tema osalemine oli kohale toonud palju rahvast ja ka slovakkia fännid olid suurte lippudega raja ääres häälekalt kaasaelamas ja mitte sugugi ainult oma iidolile. </div>
<div>
Paar järgmist starti teen Rootsis ja nende seas on ka Huskvarnas toimuvad Euroopa Meistrivõistlused.</div>
<div>
<br /></div>
Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-41441494275569517122016-04-18T20:48:00.000+03:002016-04-20T09:31:57.414+03:00Montichari HC<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdgtyfn1h1dvlplSuuAwoTr3fnvDM5EsnvMJwZyWGLajXQKvhaK5ysaJh-iI78LfT_d2RhIEdKDban0z1u3_IZxc4wYbBoSWDxfOOvIoNUIRvMihp9h_8xmOe-3kZRfYWgoU55YCP2oSI/s1600/image1.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdgtyfn1h1dvlplSuuAwoTr3fnvDM5EsnvMJwZyWGLajXQKvhaK5ysaJh-iI78LfT_d2RhIEdKDban0z1u3_IZxc4wYbBoSWDxfOOvIoNUIRvMihp9h_8xmOe-3kZRfYWgoU55YCP2oSI/s320/image1.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pilt: Michele Mondini<br />
</td></tr>
</tbody></table>
Sõit Monticharis algas hästi, start oli hea ja esimese tõusu lõpuks jäi alles u 15 sõitjat. Järgnenud kitsam, järsk üles-alla ja ka tehnilisem osa tükeldas pundi väiksemateks juppideks. Kõige ette jäi neli sõitjat ja sealt edasi järgmised kohad väikeste vahedega. Sõitsingi enamuse sõidust seitsmendal positsioonil ja proovisin eespool sõitjaid püüda. Vahe püsis väike ja vähenes tasapisi sekundite haaval. Neljada ringi lõpus/viienda alguses sai mul jõud otsa, kiirus langes ja konkurendid hakkasid järjest mööduma. Lõpuks vajusin ära 14. koha peale.<br />
Järgmine nädalalõpp stardib MK sari Austraalias, mina esimesele etapile ei lähe. Võistlen pühapäeval Austrias Graz'is.<br />
<div>
<br /></div>
Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-56065236774156476912016-04-12T10:13:00.003+03:002016-04-12T10:13:19.809+03:00Bad SäckingenSõit Bad Säckingenis ei läinud päris ootuspäraselt. Stardinimekiri oli väga uhke ja pea kõik euroopa kõige tugevamaid kohal. Veider, et stardiala oli tehtud aedadega kitsamaks ja ühe ritta panid kuus sõitjat tavapärase kaheksa asemel. Kümme meetrit hiljem läks rada laiaks ja siis peagi uuesti kitsaks enne tõusu algust. Kohavõitlust oli kõvasti ja kohe kui kitsamaks läks toimus ka kukkumine. Kahjuks sattusin olema seal pool ääres, kus see juhtus ja kuigi jäin püsti siis esiratas oli teiste vahel kinni ja tagantpoolt sõideti otsa ja liikuma ei saanud. Võistluse järgselt selgus, et läks isegi hästi, paistab et ainult tagumise käiguka kõri sai murdejälje ja kõige tagumine kõri kinnihoidev nipukas läks katki. Niisiis hakkas sõit justkui uuesti ja nüüd täitsa eelviimaste seast. Tõusu lõpus ootas veel lühiajaline seisak, trügimine, nügimine ja peale seda läks sujuvamaks sõiduks. Järele jäänud u seitsme ja poole ringiga tõusin 50-60 koha rajoonist lõpuks siis 24ndaks. See oli väga väga raske, sest tõusumeetreid ringi peale on tõsiselt vähe ja kitsast singlit ja/või tehnilist osa palju- sellist kus hoogu juurde ei vänta ja keegi sinust ega sina kellegist teisest mööda ka ei saa. Esialgu oli ja tundus kogu see sõit suur pettumus ja ebaõnnestumine. Hilisemad emotsioonid on positiivsemad- vorm on hea ja läheb järjest paremaks ja kui see alguses olnud intsident väljajätta siis tegin ka nüüd hea sõidu. Jah, seda olukorda oleks saanud ilmselt vältida, kui oleksin kõige-kõige ees sõitnud kogu selle aja, aga selleni jõudmiseks läheb veel aega- töö käib.<br />
Laupäeval on uus võimalus HC kategooria sõit Itaalias Montichiaris.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-45860029859002163152016-04-05T15:39:00.003+03:002016-04-05T15:39:56.240+03:00Kamptal Klassik<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkx-eNGSgF4MRuTAHZ3ciAV9vzwNQ0eWnj5-LTMKsho3OuA5ON2l0Q1_eDQOnzpHZM7Hj8oNfgqtcnSzmGYwoC8fuwebq4UhtY7SPl0bdOtwiPQ6eVNRkP-RcjiMLY4lbEesNsONGBRDs/s1600/12472634_1206209076055920_7860805439987727219_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkx-eNGSgF4MRuTAHZ3ciAV9vzwNQ0eWnj5-LTMKsho3OuA5ON2l0Q1_eDQOnzpHZM7Hj8oNfgqtcnSzmGYwoC8fuwebq4UhtY7SPl0bdOtwiPQ6eVNRkP-RcjiMLY4lbEesNsONGBRDs/s320/12472634_1206209076055920_7860805439987727219_n.jpg" width="320" /></a></div>
Juba 25. korda toimus see Kamptal Klassik nimeline võidusõit. Mina osalesin kõigest teistkordselt ja eelmine kord jääb mitme aasta taha.<br />
Stardis oli kokku 90 ratturit ja stardiringi järgselt sõidu eesotsas 12 ratturit. Paari ringiga läbimise järgselt oli järel veel neljaliikmeline juhtgrupp ja kuniks siis kaks ringi enne lõppu olin ainult koos Gigeriga võidu eest võistlemas. Rajal olnud kahest tõusust pikema ehk esimese lõpus sai ta väikese edumaa sisse, mida ma enam tagasi teha ei suutnud. Vahe ei olnud suur ja püsis ta püütavas kauguses kuni teise tõusu lõpuni, sealt edasi mõned sajad siledat ja viimane laskumine. Siledale jõudes oli küll selge, et enam ainult sõiduga ei püüa aga laskumise tulin veel hooga ära ja peale seda võtsin kergemalt ning niiviisi siis olingi teisena finishis.<br />
Kuigi tahtsin olukorda arvestades seda sõitu väga võita, jäin muus osas väga rahule. Koostöö treener Karmeniga on siiani väga hästi kulgenud ja üks ülioluline asi, mida on õnnestunud märgatavalt parandada on start. Ehk siis see esimene osa sõidust, kui tuleb pingutada anaeroobse tsooni kõige kaugemates kaugustes. <br />
Rohkem pilte, linke jne infot saab minu avalikult fb lehelt, mille sisu nägemiseks pole vaja ennast registreerida ega mingisuguseid välju täita: <a href="https://www.facebook.com/martinlooracing/?ref=settings">https://www.facebook.com/martinlooracing</a><br />
<br />
<div>
<br /></div>
Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-65865876367322062762016-02-28T21:32:00.001+02:002016-02-28T21:32:33.436+02:00Salamina C1 ja C3<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0jHl9PfprD5-RqX692Z9GnB7h-Viw-Q6RXtkQCFTnC6o-ErJDZYE_Mp41JNbXnIkTKuzjxITWjn5tIbB2yOOSrtkjSIUmvjRQM1V3It0VgpY18495WbnWk4mMByC1nc_T6AQpLAt8E_U/s1600/20160228_154843.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0jHl9PfprD5-RqX692Z9GnB7h-Viw-Q6RXtkQCFTnC6o-ErJDZYE_Mp41JNbXnIkTKuzjxITWjn5tIbB2yOOSrtkjSIUmvjRQM1V3It0VgpY18495WbnWk4mMByC1nc_T6AQpLAt8E_U/s320/20160228_154843.jpg" width="320" /></a></div>
Laupäeval sai sõidetud kolmas C1 sõit sel hooajal ja õnnestus ka esimene võit vormistada. Esimesed kolm ringi seitsme ringlisest võidusõidust sõitsime grupina ja väiksemaid üritamisi oli aga ei midagi liiga tõsist. Sõidu esimene pool oli ka veidi raskem, sest minek ei olnud just kõige parem. Neljandal ringil otsustasin ka proovida ja sirge jupi ja tõusuga sain väikese edu sisse, mida õnnestus järgmise kahe ringiga kasvata. Viimasel ringil edumaa muutus minimaalseks tänu intensiivsemale võidusõidule- neli sõitjat jagelesid kahe madalama poodiumikoha eest.<br />
Järgmisel päeval oli stardirivi vägagi hõre, ilmselt ei olnud C3 kategooria sõit piisavalt atraktiivne. Esimesed kolm ringi sõitsin peamiselt koos kreeklase Antonaidisega ja kalkuleerisin peamiselt, et kus oleks kõige parem temast lahti saada. Neljanda ringi algul proovisin ja õnnestus äraminek tõusu lõpus järsul ja tehnilisel osal. Kolme ringi jooksul kasvatasin oma edumaad ja võtsin teise võidu järjest. <br />
Nüüd siis lühiajaliselt korraks kodus ja siis juba Cape Epic'u aeg käes.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-13833154515930170162016-02-21T20:28:00.002+02:002016-02-22T20:09:57.148+02:00Salamina s2 <a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-fc0OG7DbBIOh4QHitF6yqa0uGO2hAS1ZhBL4z12VpWvGixXd1NVc9ZBDjv24mpHR_rUHkWM20C07OuLAaeVlqQ8owNDmuMkBPxoQ4XdvCjtIzvvrIvQCNcDC7I_iRGwMl08prLjwO-8/s1600/12715817_1019597411440436_2127034104486193706_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-fc0OG7DbBIOh4QHitF6yqa0uGO2hAS1ZhBL4z12VpWvGixXd1NVc9ZBDjv24mpHR_rUHkWM20C07OuLAaeVlqQ8owNDmuMkBPxoQ4XdvCjtIzvvrIvQCNcDC7I_iRGwMl08prLjwO-8/s320/12715817_1019597411440436_2127034104486193706_n.jpg" width="320" /></a>Teine kolmepäevane tuur Salamina saarel. Suurema või väiksema üllatusena teatati tiimi esindajate koosolekul, et eelmised võistlused võitnud venelane ei stardi seekord.<br />
Algas ka see tuur 9km pikkuse eraldistardiga. Etapi lõpuosa oli natukene muudetud võrreldes eelmise korraga. Parandasin oma aega päris korralikult, kui nädala eest kulus 25'22" distanti läbiseks siis nüüd läbisin selle vahemaa 24'52". Sama aja sõitis veel üks konkurent aga tuhandike võrdluses jäi tema peale ja mina olin siis avaetapi järel kolmandal kohal. Kaotust liidrile 18 sekundit.<br />
Laupäevane xco toimus teisel rajal, mil samuti pikkust 5km. Peakohtunik oli sel nädalavahetusel uus ja ta vähendas võistlusmaad ringi võrra ehk siis 6x5km. Miskipärast on siin selline komme, et toimub eelmise päeva autasustamine enne järgmise etapi starti. Esikolmik peab seega u 20 minutit enne starti olema poodiumiks valmis ja seega jääb päris pikk paus soojenduse ja stardi vahele. Nii kui jõuad medali ja muu värki üleanda hakkab kohe startikutsumine pihta. Seega olla etapil näiteks neljas, pole teatud mõttes sugugi halb.. Start oli päris raske ja olime koos tuuri liidriga mõlemad üpris tagaplaanil esimese ringi. Mitte kõige parem tunne ja minek polnud ka järgmised kolm ringi. Viimasel kahel tundsin end väga hästi ja see aitas ka tuua hea koha sõidu lõpus. Olin teisel etapil teine. Esialgu saadi minu ja kolmadaks tulnud Rosa vaheks kaks sekundit(kahe stopperiga), mis tõstis minu kokkuvõttes kolmandaks ja tema langestas neljadaks. Portugali koondise manager kukkus ägedalt protestima selle üle ja seal hakati isegi võrdlema korraldajate tehtud(telefonidega) pilte finishist(ükski polnud küljepealt tehtud) ja arutama, et kui pikk ikka see vahe meetrites peaks olema, et vahe oleks 2 sekundit ajaliselt jne. Lõpuks otsustati siis, et vist ikka ei olnud üle rattapikkuse vahe ja seega peaks meil mõlemal olema reeglite järgi sama aeg. Ehk siis ametlik ajavõtt tehti pm ühe inimese eriarvamuse põhjal kehtetuks. Igatahes päeva lõpuks on uus liider Tempier, kes täna tugeva soolosõiduga edestas mind 40", teine on eilne võitja Gehbauer, kolmas Rosa, mina siis neljas ja kahe etapi kokkuvõttes 33 sekundi kaugusel esimesest.<br />
Viimane etapp oli samal ringil(37km) nagu ka nädala eest. Esimesel tõusul moodustus 8-9 liikmeline punt. Esimesel pikemal laskumisel ei pööranud ma piisavalt tähelepanu sellele ega osanud ka oodata, et kaks Bianchi meest väga kiirelt minema hakkasid libisesema pundi eest ja nüüd siis juba portugalase juhtimisel aina kaugenesime esimestest. Teadsin, et kui järgmise tõusu jooksul neid kätte ei saa siis hilisem püüdmine läheb väga keeruliseks. Pingutasin maksimumiga ja jõudsin liidritele järjest lähemale. Laiem kruusane osa vahetus kitsa ja tehnilise singli vastu ja ka tõus mõnda aega jätkus pluss veidi üles-alla sõitu mäeküljel enne kui rada läks üle laskumiseks. Rosa ainsana oli kogu selle tõusu minu tagarattas olnud ja nüüd siis laiema osa lõpu eel spurtis täiega, et saaks esimesena singlile. Ma ei jaksanud konkureerida . Ja siis läks nagu läks... Peagi jõudsin talle järgi, ei saanud ta seal singlil sõidetud ja mul polnud kuidagi ega kuskilt võimalik temast mööda saada. Liidrid läksid oma teed ja võtsid tiimile kaksikvõidu. Vahe venis nii pikaks, et Kerschbaumer tõusis tänu sellele kokkuvõttes teiseks. Kahjuks tuli leppida sellega, et raja viimasel pikemal tõusul oli portugallane minust tugevam ja jäin maha. Etapilt tuli neljas koht ja kokkuvõttes samuti neljas.<br />
<br />
<br />Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-26166769808339833822016-02-17T19:03:00.001+02:002016-02-18T18:39:48.696+02:00Salamina S1 tuur<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjcdGrPiWWJaS6CcKb-zJpGpTv7Tgvfw4KTrQPai5uRTHFgnLaH2NpFB1PvsHM2P3eCVlTVMxSLE8TEGmeXYp2z0P7G9lPvUCPuNDvRxvJpyOOKkyJ5LnL9aJYW1oi_bYU3Se4r_lnY5U/s1600/IMG_0009.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjcdGrPiWWJaS6CcKb-zJpGpTv7Tgvfw4KTrQPai5uRTHFgnLaH2NpFB1PvsHM2P3eCVlTVMxSLE8TEGmeXYp2z0P7G9lPvUCPuNDvRxvJpyOOKkyJ5LnL9aJYW1oi_bYU3Se4r_lnY5U/s320/IMG_0009.JPG" width="320" /></a></div>
Kolmepäevane tuur algas 8,9km pikkuse eraldistardiga. Rada oli peamiselt ülesmäge, väga kivine ja koos kahe lühikese laskumisega, kus tuli ka hooga juurde vändata. Sõit läks hästi ja ilma vigadeta, kirja läks kuues aeg(vahed olid alla minuti)<br />
<div>
Teisel päeval võistlesime samal xco rajal nagu nädal tagasi. Seekord läks start kehvalt ja pidin kiirelt kaotatud aja tagasi tegema. Teise ring alguseks jõudsin esimesse punti järgi. Sõit oli väga intnesiivne ja kuni viimase ringini olin väikeses grupis, mis võistles kohtadele 4-8. Kuidagimoodi sõidu käigus oli triggerit kinni hoidev polt lahti tulnud ja eelviimase ringi lõpus lendas see minema. Mõnisada meetri jäi puudu boksidest, kus oleks saanud kiirelt t25 torxi haarata ja asja korda sättida. Sõitsin siis viimase ringi vahetajat käes hoides ja sättisin seda siis vastavalt sellele, kas oli tarvis käiku juurde või alla vahetada. Viimasel laskumise eel läks keerukaks, sest ei jõudnud kõike nii kiiresti teha, et pundis edasi püsida ja ka laskumisel polnud võimalik päris nii sõita nagu eelmistel ringidel, sain viimase lõpuga päris suure ajalise kaotuse- 25 sekki. Kohaks seitsmes.</div>
<div>
Pühapäeval oli maratoni stiilis sõita- ühel ringil. Kilomeeter sõitu ja läks ronimiseks ära, esialgu püsis koos kümneliikmeline punt, mis esimese pika laskumise järel veidi lagunes. Teisel pikal tõusul läks kolm sõitjat eest ja tol hetkel jäi natuke puudu, et nendega kaasa minna ja jäime koos itaalasega kahekesi. Liidrid püsisid kogu aeg nähtaval kuni siis 15-16km enne lõppu Kerschbaumer rehvi lõhkus ja jäin üksi neljana koha peale. Kohe algas see sama osa rajast, mida sõideti esimese etapina. Proovisin esimesi püüda jätkuvalt aga ilmselt natuke liiga palju. Mingi hetk läks raskeks ja samaväärse kiirusega enam jätkata ei õnnestunud. Viimase 5km sees jõudsid ka kolm konkurenti järgi, kes mind ka finishis edestasid ning seega oli jällegi seitsemes. Kokkuvõttes lõpetasin tuuri kuuenda kohaga.</div>
Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-92059033865201931222016-02-08T21:06:00.000+02:002016-02-09T10:17:30.590+02:00Salamina esimesed C1 sõidud<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiS77TVgz4GVhsyna_gne-BBTHNDXAgaYW25Qbc6klYN-IvhjLNRyVh11RMZOpV9AUsG2bUV5ke_b7DyyeuCueemhC1Cep72ClqeDGzi3T0KJkGcluYl9geQBWlHSZ6Ga66hhDhfUixm8/s1600/IMG_20160207_172027_0.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiS77TVgz4GVhsyna_gne-BBTHNDXAgaYW25Qbc6klYN-IvhjLNRyVh11RMZOpV9AUsG2bUV5ke_b7DyyeuCueemhC1Cep72ClqeDGzi3T0KJkGcluYl9geQBWlHSZ6Ga66hhDhfUixm8/s320/IMG_20160207_172027_0.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Spark ja uued sram rise jooksud.</td></tr>
</tbody></table>
Kreeklased on veebruari mitu mitu võidusõitu mahutanud ja toimuvad nad kõik samas piirkonnas- Salamina saarel. Algas kogu võistlusprogramm kahe järjestikuse C1 sõiduga. Mõlemal korral ettenähtud seitse 5km pikkust ringi.<br />
Esimene sõit oli ka mulle esimeseks võistluseks üle pika aja ja ootasin suurema huviga, et kuidas sügisel ja talvel tehtud treeningud on mõjunud. Laupäevase sõidu algul tuli esikaheksaga väike vahe sisse tõusul ja järgmised 3 ringi sai kõvasti proovitud aga järele enam ei saanud, vahe püsis sama. Viiendal ringil läks endal raskeks ja kaotus hakkas järjest kasvama iga ringiga, mõned kohad andsin samuti ära. Lõpetasin 9ksandana. Olin päris kindel, et homme on parem minek.<br />
Pühapäeval läkski edukamalt ja oli raske ja selline tunne ka, et võistlen. Algusest peale olin esimeses pundis, kolm ringi püsisid 9 sõitjat koos. Viiendal ringil läks suuremaks tempo tegemiseks ja grupp lagunes laiali. Veel viimasele ringile minnes oli kolmas koht 20 sekundis kaugusel. Sel korral kuuendast kohast siiski kõrgemale ei suutnud tõusta.<br />
Reedel stardib kolmepäeva uci s1 tuur, mis ühtlasi toob ka Salamina saarele rattureid ja tiime juurde.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-13918718572700935082016-01-27T16:58:00.000+02:002016-01-27T16:58:10.590+02:00Ringvaate väljakutseEesmärk oli väikese võidusõidu abil kõrvutada minu võistlusratast moodsa fatbike'ga. Ringvaate video ERR spordiportaalis:<br />
<a href="http://sport.err.ee/v/jalgrattasport/ca289081-82aa-4380-8f20-02707939f5af/ringvaade-pani-martin-looga-rattad-uhele-joonele">http://sport.err.ee/v/jalgrattasport/ca289081-82aa-4380-8f20-02707939f5af/ringvaade-pani-martin-looga-rattad-uhele-joonele</a>Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-62132674958436510702015-09-06T11:40:00.002+03:002015-09-06T11:40:46.084+03:00Vallnord mm 2015Kahjuks ei õnnestunud sel korral head sõitu teha. Liiga raskeks läks kohe algul ja kiirus käis üle jõu esimest tõusust alates. Igatahes võtsin sellest olukorrast maksimumi lähedase tulemuse ja lõpetasin 48ndana. Mõned xco sõidud on plaanis veel sel aastal teha ja proovin seal paremini esineda.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-5102165845282471902015-08-24T00:38:00.001+03:002015-08-24T00:40:47.037+03:00Val di SoleSee on kolmas kord järjest, kui Val di Sole mk etapil lähevad asjad kohe algul ja kiirelt halvasti. Suure kukkumise tagajärjel murdunud pidurlink, kohe stardi järgselt purunenud kett. Nüüd jõudsin veidi kaugemale, kui siis keegi lihtsalt mulle külje pealt sisse sõitis. Nägin, et keegi tuli ja järgmine hetk olin pikali ja lootsin hoopis, et keegi mulle täiega hooga otsa ei sõida. Kui kõik mööda olid läinud siis sain ratta juurde minna ja esialgu olid jalas korralikud valud ja polnud võimalik ratta selga ronidagi. Paar korda jõudis peast läbi libiseda mõte, et ongi sõit läbi. Olin täiesti viimane. Natukese aja pärast sain vaikselt liikuma, käega lõin paigast liikunud pidurilingid veidi üles poole tagasi, pedaalides andis jalg tugevalt tunda aga otsustasin sõita nii kaua kui võimalik on. Suurem seisak toimus esimese laskumise alguses aga kui sealt liikuma sai siis edasi läks sujuvalt. Paar esimest ringi olid raskemad ja vaevalisemad, kuid tasapisi hakkas paremaks minema ja fookus läks tagasi ainult sõitmisele. Tõusin järjest iga ringiga ja viimasel ringi jooksul möödusin veel viiest sõitjast ning lõpetasin 45. Sarja kokkuvõttes jäin lõpuks 40.<br />
<div>
Tänan naisterahvast, tohutu suure sini-must-valge lipuga, kes mind iga ring raja erinevates punktides valjuhäälselt ergutas. Sõidu esimeses faasis oli see ülimalt motiveeriv ja edasiviiv lisaenergia. Võimalik, et panigi uuesti sõitma.</div>
Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-8773249789224840112015-08-11T10:20:00.000+03:002015-08-11T21:35:07.725+03:00WindhamNädal algas üpris kehvalt, olin Kanada mk etapil külmetanud ja tulemuseks tubli nohu ja haige kurk. Trenni sai tehtud ja võimaluste piires ka külmetushaigustega tegeldud. Reede ja laupäev oli juba täitsa enam vähem olla aga power polnud päris see. Tegin oma trennid ära ning uskusin, et nii hullusti ikka ei saa minna kui nädala eest.<br />
Pühapäeval oli kõige parem olemine kogu selle nädala jooksul. Sain stardist hästi minema ja kõik tundus hea, kuniks pöörasime ringile sealt murult ning siis ei näinud enam midagi. Absoluutselt mitte midagi. Oma ees sõitja tagaratast ja selga ning niimoodi poolkõvas tempos sõitsime kuni selle järgmise pöördeni- stardiring. Siis läks juba veidi paremaks ja selgemaks. Esimene ring oli veel ka üpris jube see finishisirge ja tõusu algus. White Way nime kandva kruusatee all oli jõudnud suure pundi tagaotsa, mis muidugi laskumisel juppideks läks. Jällegi- mega tolm. Rada on minu arust selline, mis lubaks veel põnevamat ja väiksemate vahedega võidusõitu ja eelkõige oleks see veelgi huvitavam ekraanilt jälgijatele, kuid selleks peaks seda tolmu kordades ja kordades vähem olema.<br />
Sõitsin tõusvas joones kuni viimaste ringideni siis sai jõud otsa ning tuli positsioone loovutada. Samuti tundsin kuidas laskumise viimases osas, mis lagedal ja kõige kiirem, sundis väsimus rohkem hoogu mahavõtma kui vajalik. 29. koht polnud sugugi paha. Kaks viimast ringi korraliku kiirusega ja 2 asemel oleks võinud vabalt olla ka 1.<br />
Aitäh tiim Clif Bar ratturile Ben Sonntag ja tema mehannile Myron abi eest joogialas.(Special thanks to team Clif Bar rider Ben Sonntag and his mechanic Myron for support in the feedzone).Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-71488100470750170582015-08-04T05:27:00.002+03:002015-08-07T16:30:10.187+03:00Mont Sainte Anne ja Chies d'Alpago<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7FgXJ0NrBXQyJ5_EW8nilZkCG6I5iMjsiV37dwZ4qdpfsWgj-3bOxR8IR0BhzfAUjLVmZVclnVUezDUXU6qAi-yjLpAD75_FFnr2MEgVsQoN1SkVbMQXe7Sy9FAABOWwgttdWhUMnSfY/s1600/mail.google.com.png" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="173" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7FgXJ0NrBXQyJ5_EW8nilZkCG6I5iMjsiV37dwZ4qdpfsWgj-3bOxR8IR0BhzfAUjLVmZVclnVUezDUXU6qAi-yjLpAD75_FFnr2MEgVsQoN1SkVbMQXe7Sy9FAABOWwgttdWhUMnSfY/s320/mail.google.com.png" width="320" /></a></div>
Edukate Euroopa meistrivõistluste järel, millest saab alla pool lugeda, hävisin täiega neljandal maailmakarika etapil Kanadas. Terve see eelnenud nädal oli ülikiire ja kogu aeg tempo peal. Hetk nö puhkuseks, sinna ei mahtunud. Siis kohe sümboolne pea 30h pikkuseks veninud reisimine Mont Sainte Anne. Kaks päev jooksmist kohapeal ja kolmandal päeval starti. Soendust tehes oli selge, et täna pole selline enesetunne ja olek nagu vaja. Kõvast võitlemist väsimusega, mida on raskem hinnata, sest ainuüksi ajavahe ise mängib selles kogu asjas olulist osa. Stardist sain enam-vähem minema, ilma suurte tagasilöökideta aga ees ootas kõvasti seismist ja jalutamist esimesel ringil, mis on siin tavapärane. Tõusudel oli väga(loe: liiga) raske ja jalad "põlesid" juba esimesest ringist peale ülemõistuse. Proovisin siis taastuda igal võimalusel, on varemgi ette tulnud olulist enesetunde paranemist sõidu jooksul. Teise ringi suutsin veel ära teha normaalselt aga siis jooksis mootor kokku kolinaga. Sõidutahe ja motivatsioon kukkusid plärtsuga vastu maad pool ringi hiljem ja siis hakkas järjest ka sõiduvigu sisse tulema ja. Ühel oma viimastest ringidest sain ka vea tõttu parkida end koos rattaga korraks külili ära, poolel laskumisel hooletult juurikaid ületades libises esiratas alt. Ju siis oli keha lihtsalt nii väsinud, sest nii kehvalt pole sõitnud aga palju keerukamates olukordades. Kahjuks on kõik mk etapid(peale esimese) mingitpidi tuksi läinud. Igatahes pole ma ise rahule jäänud<br />
Autosõit Windhami on nüüd ka tehtud ja mõtte pühapäevasel maailmakarika etapil number viis. king kong raisk.<br />
<br />
Eriline tänu hr Aivo Kutterile ja tema kaasale, kes Montrealist siia sõitsid, et mind sõidu ajal joogialas abistada ja kaasaelada. Ühtlasi oli seal samas tehnilisesalas kõige suurem sini-must-valge lipp, mida mina mk etapil näinud olen. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaZTvoC0zjceHVWocU8v_PdOQTppSEu-JXY3enQy-Yf36vVTNc_tpy6TFWQWcL_s_y3u7zvAI0X8j3tWsbpFjvKKW8IS26YTjQxTbJZH0__S0Mc_QiPt8kAqD0BVErTBPthf8tepg3RyA/s1600/11787312_10207381201596811_1001858685_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgaZTvoC0zjceHVWocU8v_PdOQTppSEu-JXY3enQy-Yf36vVTNc_tpy6TFWQWcL_s_y3u7zvAI0X8j3tWsbpFjvKKW8IS26YTjQxTbJZH0__S0Mc_QiPt8kAqD0BVErTBPthf8tepg3RyA/s320/11787312_10207381201596811_1001858685_n.jpg" width="240" /></a> Sõitsin 2006 aastal selles kohas oma esimesed Euroopa meistrivõistlused ja hilisemalt korduvalt osalenud siin toimuval Itaalia karikasarja etapil. Tiitlivõistlusteks oli rada saanud ka minimaalset uuendust, lisatud oli üks järsk kolme serpekaga laskumine ja lühike singel mäeküljele(üles oli keegi oma talvepuud ladunud ja sealt enam üle ega ümber ei saanud sõita ilmselt). Esimesed päevad oli korralik soe suveilm, mis siis asendus veidi tuulisema ja vihmasemaga. Vihmasajud ja siis kuivatav päike kogu pühapäeva muutsid raja maksimaalselt kiireks. Start oli mäe pealt ja peale seda pööre ringi kõige kitsamaid ja aeglasemaid lõike sisaldavale osale. Muidugi oli seetõttu veidi ekstra rüselust ja grupp oli peagi pikk köis kuni siis ehk kilomeeter hiljem see sama uus järsk laskumine kõik laiali ajas ehk tekkisid väikesed pundid. Sain hästi minema ja stardiringi sõitsin 30 koha ümbruses. Sealt edasi hakkasin iga ringiga tõusma ning viimasel ringil võistlesin Jose Hermidaga 13 ja 14 koha peale. Ta jõudis mulle järgi ja läks mööda kõige pikema tõusu lõpus. Püsisin ta tagarattas laskumisel ja ka järgmise lühikese tõusu, kus ta proovis olukord enda kasuks äralahendada. Järgnenud kurvine ja künklik osa(see sama, mis kuulus ka stardiringi juurde) möödusin temast omakorda, et kurve ees võtta ja maksimaalselt pedaalida igal pool. Kasutasin ära fs ratta eelist ajades pedaale ringi ka seal kus ht mees oma tagumikku sadula kohal hoiab ja tirri laseb. Selle kahe joogiala vahelise lõiguga sain sisse u 10 sekundilise edu. Jalad oli täitsa kutud juba, kui üritasin viimast tõusu viimast korda nii kiirelt ületada kui võimalik. Ja, no see tundus pikem kui kõigil eelnevatel ringidele. Suutsin oma edu hoida ja lõpetasin 13. kohal. See on minu parim tulemus Euroopa meistrivõistlustelt meeste eliit klassis.<br />
<br />Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-71702938455731409562015-07-20T13:09:00.000+03:002015-07-30T13:11:03.313+03:00Rakvere emv xcoTulin täna kuuendat aastat järjest Eesti meistriks mägiratta krossis eliit klassis. Stardipauk oli nii vali, et ehmastusega ei saanud jalga kohe pedaali ja pool esimest ringist tuli otsida võimalusi konkurentidest möödumiseks. Teise joogiala või siis Siplaste klubi ratturi keeles: mitte nii osavate lõigul, sain etteotsa ja sealt edasi oma sõitu teha. Kõige olulisem oli võit ja suutsin iga ringiga oma edumaad suurenda ning viie ringi läbiseks kulus veidi üle 90 minuti. Väga väga äge on näha, kuidas viimase paari aastaga on meistrivõistluste radade tase tõusnud. Selle aasta taset saab olema raske järgi teha. Loodan parimat ja usun, et 2016 aasta tiitlivõistluste korraldajad on vähemalt sama kõrgete ambitsioonidega :) Kummardus ja mitme suure A'ga Aitäh Mehis Leigri, klubi Siplased kamp ja kõike, kes selle ürituse võimalikuks tegid. Tänan neid, kes tahtsid ja/või viitsid raja äärde kaasaelama tulla. Ja muidugi tänuavaldused minu tüdruksõbrale, vanematele, perele ja sugulastele.<br />
<br />Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-49320406559403771842015-07-05T21:57:00.002+03:002015-07-05T22:44:20.935+03:00Mk #3 LenzerheideVõistluse eelsed treeningud läksid hästi ja enesetunne tunduvalt parem kui nädala eest Austrias. Start oli kohe mäkke ja esimesed 500m läksid ilusti, kuid siis pea kohe peale vasakule pööret pandi pikali. Ise päris pikali ei olnud aga seista tuli mitu sekundit ning selle ajaga olin täitsa tagaotsas. Pühkisin siis tõusust üles ja esimese laskumise eel ootupärane seisak ja jooksmine. Pärast seda sai kogu aeg sõita aga raske oli leida võimalusi möödumiseks ja arvestatavad vahed sõideti ka kiirelt sisse. Parandasin iga ringiga oma kohta ja lõpuks jäin 42. Tulemus pole kaugeltki see, mida tahtsin ja pidasin võimalikuks saavutada aga täna läks niimoodi. Hulk tähtsaid võistlusi on veel tulemas ja seal võimalik paremini sõita.<br />
<br />Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-82855088320883696332015-06-28T23:09:00.004+03:002015-06-28T23:09:21.772+03:00KitzalpibikeJärjekordne Austria karikaetapp sõidetud aga sel korral ei läinud nii hästi kui varasemalt. start oli päris õhtul ehk kolmveerand kuus ja kaks tundi enne seda kallas korralikult vett alla. Kiirelt sai veel teised rehvid alla pandud, milleks conti x king 2.2 protection varjant. Veidi enne start jäi vihm järgi ning vaikselt hakkas ka päikest näitama. Sõit oli väga raske algusest peale ja enda kiirus polnud just hea. Peale Bakuud lasin veidi intensiivsust maha ning tegin pikemaid ja rahulikumaid trenne pluss mõned hästi kerged päevad. Kuivõrd selline maksimaalne pingutus tundus võõras ja sisseelamine võttis oma aja siis sõidu teine pool oli parem. Alates kolmandast ringist läksid rajaolud väga libedaks ning pori ja heina kogunes ratta külge ohtralt. Lõpuks läks kirja 12nes koht, mis pole sugugi paha arvestades väga kehva starti. See nädal proovin kiirust juurde saada lühemate ja intensiivsemate treeningutega ning ka puhata ja #3 mk etapil Lenzerheides hea tulemuse teha.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8928077284555634236.post-36370204650408784182015-06-18T14:38:00.001+03:002015-06-18T14:50:18.564+03:00Baku 1. Euroopa Mängud<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEih4a4PalbUyNG5TOX9Rv8D3aIKTEl3vdSJGkw3_NLyiAKstXJgiuapr88eRwIGB49RhBzm1adhamZ9GxVpgaU54XmU64XwolucM9O04P7zFpYg8Pimi5totAprWr8GPHf7IG9AMw-tWO4/s1600/11401531_10152975720636239_6439319551488436515_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEih4a4PalbUyNG5TOX9Rv8D3aIKTEl3vdSJGkw3_NLyiAKstXJgiuapr88eRwIGB49RhBzm1adhamZ9GxVpgaU54XmU64XwolucM9O04P7zFpYg8Pimi5totAprWr8GPHf7IG9AMw-tWO4/s320/11401531_10152975720636239_6439319551488436515_n.jpg" width="320" /></a>Kohe esimesel võistluspäeval tehti mägirattakrossi võistlus ära. Eelnevatel päevadel olin rada kõvasti sõitnud, sest ega kuskil mujal polnudki sõitmine lubatud, kui nüüd lähedal olevad parkimisplatsid ja neid ühendavad teed välja arvata. Ja siis muidugi pukk/rullid ka. <br />
Rada tehnilisest küljest ei olnud keerukas ja ega ka tõusud midagi hullu polnud. Kuna mitu päeva valitses tugev tuul ja ka võistluspäeval siis see tegi sõitmise märgatvalt raskemaks, sest oli mitu pikka sirget(kergelt loodist väljas) lõiku ning seal oli parajalt tuuline.<br />
Stardi järgselt selles 180 kraadises kurvis läks korraks kitsaks ning kerge puude. Kiirust kaduma ei läinud ning 2/3 esimesest tõusust sai samuti ilusti võetud, ainult sellel viimasel ja kõige järsemal jõnksul takerdusin, sest ootamult ette keeranud Sven Nys tõmbas pehme peal ratta ringi ning hakkas jooksma. Olin tema taga ja sõitsin küll üles samas tempos aga kaotasime mõlemad seetõttu mitu kohta. Niisiis saigi pea kogu sõit järjest positsiooni parandatud. Esikümme jäi veidikene liiga kaugele ja vaatamata ka stabiilsetele ringiaegadele siiski püüdmatuks ka sõidu lõpuks. Kui mitte arvesse võtta väikest äpardumist sõidu algul siis kõik muu läks hästi. Suur tänu kogu Eesti koondisele ning lisakiitus hea ja täpse töö eest joogi- ja tehnilisesalas oma isale ja mehaanikule Allan Riot. Tänan ka ergutajaid ja kaasaelajaid rajaääres ning telekate ees. <br />
Võistlusjärgne halb üllatus on uci punktid, mis selle sõidu eest jagati. Kui kalendris on Euroopa Mängude kategooria sama nagu Pan Ameerika Mängud jne sarnased üritused siis lõpptulemusel on punkte antud nagu uci madalaima kategooria sõidu(c3) eest, kus punkte jagub vaid esimesele viiele ja võitja skoorib 10 punkti.Martinhttp://www.blogger.com/profile/03070218923967903359noreply@blogger.com0