Kolmapäev, 29. september 2010

Gimondi bike

Seekord lühem ots, ainult 40km ja päris kiire ka. Start linnast ja paari kilomeetri pärast pikk asfaldi tõus, natuke kruusa ja seejärel veidi tehnilisem aga eniselt ülesmäege kulgev lõpuosa. Need viimased mõned sajad meetrid(vb veidi enam) muutsid juhtgrupi päris väikeseks(u 15 sõitjat). Olin seal täitsa olemas kuniks juba 3/4 laskumisest sõidetud sai ja järjekordne kumm õhu välja lasi. Tore, et laskumise lõpus oli korraldajate poolne tehnilineabipunkt, kus olemas hunnik sisekumme, kompressor jne. Sisekumm installitud ja ports õhku seal sees, jätkasin sõitu. Järgnes mitukümmend kilomeetrit väikeste põntsudega kruusateid, singleid, heinamaad ja natuke ka asfladi. Pikem ja üpris järsk ronimine ootas ees umbes 5km enne finishit. Peale selle mäe ületamist olin 19 kohal ning sõita jäänud ainult üks laskumine ja veidi linna vahel kallutamist. Laskumine oli väga kiire aga sisaldas ka kahte teravaid aga väikesid kive täis rock garden'it. Õnnestus need läbida ilma sisinateta ja peale 1h35min olin finishis. Tegu oli uci xcp teise kategooria sõiduga, mis annab võrdselt punkte xco teise kat. sõiduga(esikümme). Stardis oli ka värske xco maailmameister, kes lõpetas sõidu kuuendana.

Kolmapäev, 22. september 2010

maraton

Pikkuselt ei olnud tegu pika maratoniga, ainult 65km aga tõusumeetreid korralikud 2300. Alustasime linnatänavatelt ja kilomeetri pärast hakkas 8+km pikkune tõus. Mõnda aega olin esimeses grupis aga peagi hakkas tempo üle jõu käima. Ei kihutatud hullumeelselt või midagi sellist. Pärast Kanadast naasmist külmetasin trennis ja tekkis midagi köha laadset. Õhk ei käi nii ringi kui muidu. Hea on see, et siin ilmad veel soojad ning ka tänu sellele läheb asi vaikselt paremaks. Kuigi tundub miskipärast, arstirohud, mida sellega seoses võtan, muudavad uimasemaks/unisemaks või on köha ise see segav faktor või hoopiski pikk hooaeg lihtsalt äraväsitanud. Kogu aeg nüüd väsimus kallal. Igatahes sõitsin oma rütmis edasi, vahel tekkisid lühiajaliselt ka väikesed pundid aga need lagunesid kiiresti, kes kadus silmist ja kes jäi maha. Ülesmäge ronimise järel peab ju millalgi ka laskumine tulema ja muidugi on ka see pikk. Kui kerge ht on lõpuna näivaid tõuse sõites väga hea siis laskumistel oli asi vastupidi ja mida kauem olin ajaliselt sõitnud seda härivamaks see teine osa muutus. Ühe lühikese laskumise eel oli hoiusmärk- 34% langus, midagi uut. Aega kulus mul 3h20' ja rajaolud olid head, vaatamata terve eelmise päeva sadanud vihmale. Start kell 9.30, sooja oli 6 kraadi, kõrgus 1090m, kõrgeim punkt 1807m, madalaim punkt 1050m.
Ahjaa, esmaspäeval käisin Padova rattamessil ja tegin mõned pildid meelepärasematest sõiduvahenditest. http://album.ee/album/252738/50249541

Kolmapäev, 15. september 2010

võistlusvaba nädalavahetus

Üks väheseid nädalavahetusi, kus ei võistelnud ühelgi võistlusel. Plaanis oli küll osaleda emv teatekrossis, aga erimeelsuste tõttu jäi asi ära(sõitjad eri tiimidest). Tegin siis trenni ja laupäevaljuhtus xtri käpaga nii:


Kolmapäeval natukeseks ajaks tagasi Itaaliasse.

Laupäev, 4. september 2010

m st anne

Terve nädala valitsenud kuumus ja kõrge õhuniiskus andsid täna järele. Öösel sadas ka natukene vihma, mis muutis raja kiiremini läbitavaks ja tolmuvabaks. Samuti oli rada korrastatud, sest treeningute ja esimeste startidega sõideti sügavad vaod ja suured augud laskumistesse(tingitud pikast kuivaperioodist). Muutusi võrreldes 08 aasta rajaga oli palju: ring üle kilomeetri lühem, kitsaid singelid vähem, uued lõigud ja mitmed kohad vastupidises suunas varasemaga. Väga tehniline endiselt.
Võistluseelse nädala esimesed päevadel olin rohkem väsinud kui tavaliselt. Viimane trenn enne võistlus aga andis enesekindlust juurde ja tundsin end värskemana. Seis tundus paljulubav. Kahjuks läks vastupidi. Soendust tehes sain aru, et täna pole minu päev. Võistlus on pikk ja vahel muutub enesetunne/minek selle edenedes paremaks. Start oli eriti raske, tundus võimatu esimeste tempos püsida ning nii ma vaikselt tahapoole vajusin. Seekord ringide vähenedes midagi rõõmustavat ei juhtunud, kuid siiski küllaltki ühtlaselt ja keskpäraselt kõik 6,5 ringi ma lõpuni sõitsin. Eelviimasel ringil tuli laskumisel jalg pedaalist välja(trepi sarnane koht) ja selle tulemusel kett maas ning kaotasin mõnekümne meetri kaugusel olnud 3 sõitjat kadusid tükkmaad kaugemale, neist suutnuks ilmselt mööduda, sest eelnevalt vähenes vahe iga ringiga. Paar pedaali jama tuli veel ette(peab kinga veidi lähemalt uurima, suht uus) ja nii jäigi lõppkohaks ikkagi 29. Peale paari viimast head võistlust oli tänane sõit pettumus. Ei teagi, mida pidanuks/võinuks teisiti teha.