Muttenz

Nädal enne maailmameistrivõistlusi osalesin Sveitsi bmc cup viimasel etapil Muttenzis(Basel Bike Festival). Päev enne kohale jõudes oli kaunis suve ilm ja temperatuuri 32 kraadi, rada ülikiire ja tolmav. Nelja ringiga sai ring piisavalt hästi selgeks ja eks oli ka rada peaaegu sama nagu aasta eest.

Laupäeval hakkas enne keskpäeva vihma sadama ja see lõppes pärast sõitu. Mulle need olud sobisid väga hästi ja pärast esimest ringi olin esikümnest  vähem kui 10 sekundi kaugusel. Sellel rajal on ainult üks arvestav järsk  tõus  ning bike parki stiilis laskumine kohe peale seda. Teisel ringil ronisin sellest künkast kiiremini üles kui see viie liikmeline punt, kus ka Absalon ja Hermida sõitsid. Laskumisele läksingi kümmekond meetrit peale Absaloni. Kohe algasid tõsised jamad, pidurid enam ei toiminud. Kuidagimoodi väänasin esimesed kiired kurvid välja. Nüüd oli ees järsem osas ja polnud kahtlustki, et seal võimalik on alla saada. Kohe esimese kurvi sõitsin otseks, ei olnud selle kiiruse pealt seda viraazi ärakeerata ja panin otse üle.  Selle hetkel ei tekkinud mõtetki, et ainuõige olnuks kohe võistlus pooleli jätta, sest nii ei ole võimalik sõita ja teiseks on see ohtlik nii endale kui ka kaasvõistlejatele.

Ma sõitsin ikkagi edasi ja jõudsin sellele grupile uuesti järgi kolmandal ringil ja jällegi seal mäe otsas. Nüüd muidugi üritades seal lihtsalt alla saada, kaotasin neile palju aega ja laskumise lõpuks jõudsid ka juba paar järgmist sõitjat järele. Sõitsin niiviisi ära kuus ringi kaheksast,  sest siis ei olnud enam tagapidurit üldse. Link läks põhja aga vastu piduriketast ei ulatunud enam midagi. Sel ringil oli väljalangenud ka top15 hulgast ning pärast ühte intsidenti S kurvis otsustasin päeva lõppenuks lugeda. Sain kirja dnf ja ega ei mäletagi millal enne seda sõit pooleli sai jäetud. Samuti pole vist ka kunagi sellist jama esinenud. Seda enam, et enne ja pärast Kanada mk’d oli ratast mehaaniku poolt ülevaadatud ja kontrollitud. Topeltkontroll ei tee paha, tuleb niimoodi välja..

Peale sellist sõitu läks vahetusse nii mõningi laager ja amordi sees olev õli(mitte cartridge sees) oli kuldkollasest tumehalliks moondunud. Täpselt sama värvi nagu see pinnas seal Muttenzis. Nüüd jälle värske kraam sees ja kõik toimib väga mõnusalt ja hääletult. Pidurid tahtsid ka muidugi õhutamist, õigemini tuli ka seal õlivahetus päevakorda.

Mont Sainte Anne

www.worldbikeparks.com

2013 oli kaasatoonud märkimisväärsed muutused sellel legendaarsel rajal. Kuid sel korral üldsegi mitte heas mõttes- välja oli jäetud üks pikk ja tehniline single, mille lõpus see kõigi kaasaaegsete (tehis)rocky gardenite isa. Niisiis oli ring veel lühem ja kaks tõusu oli omavahel kokku liidetud.
Stardis oli sel aasta erakordselt vähe sõitjaid, alla 60 aga esiotsa pilootidest oli puudu ainult mõni üksik. Start oli hea ja olin kohe algusest peale top25 hulgas ja ringi teises pooles sattus koos sõitma Naef'i ja Macconneliga ja peagi liitus ka Giger, kes teise ringi algul kohe tõusul kihutama kukkus. Enestunne oli väga hea ja temaga kaasa minna jaksasin, teised kaks kaaslast jäid natuke kaugemale. Giger oli vähe ebakindel järgnenud metsa lõigul, kus palju märgasid juurikaid ja kive aga polnud võimalik ka mööduda ning saingi sel hetkel paar korda kergemalt hingata. Kuigi mõni hetk oleks tema väike sõiduviga, võinud minu jaoks kõige klassikalisema nipliga lõppeda. Päästis väike puu, mille vastu sai korraks toetada peale ootamatut pidurdamist. Järgmisel kiirel laskumise osal hoidsin natuke väiksemat pikivahet ja tuli kasuks. Peale väikest eksimust, möödusin temast. Lõpetasime teise ringi koos ja olime kinni püüdnud ühe 7-8 liikmelise pundi ning püsin seal enamuse tõusust, kuid muidugi venib nii suur punt tehnilisematel lõikudel pikakaks ning samuti ei jaksa ka enam kõik seda vahet kinnisõita. Riskisin sel ringil laskumisel tublisti ja nähes, et sellest ka tulu oli tõusnud siis viimases lõpus pingutasin vähe üle. Mööda mäekülge kulgeval singli tahtsin liiga kiiresti läbida ja ühes kurvis sõitsin liiga sisekurvi ja selle tulemusel pakkisin end täitsa kokku korraks ja tegin koos rattaga kukerpalli vms. Mõni hästi kerge alumiiniumist pöid oleks selle tagajärel küll kuju muutnud. Hüppasin nii kiirelt püsti kui suutsin- ratas oli veel endiselt käes.. Enne kui veerema sai, tuli sveitslane ja austraallane mööda lasta. Proovisin kohe järgnenud tuulisel boksi alal uuesti neid kinni püüda aga ei õnnestunud. Pikk ja kiire singli lõik ei toonud ka mingit muutust ja uuesti asfaldile jõudes olin neist ikka u 10 sekundi kaugusel. Midagi polnud teha, kätte ma neid uuesti enam ei saanud. Sõitsin peale seda pm üksi kuni lõpuni välja ja ilmselgelt ei mõjunud see moraalselt just hästi. Sõidu teises pooles tuli mõned konkurendid mööda lasta, kes esimeses pooles rohkem energiat säästnud olid. Selle etapi järel tõusin mk arvestuses 21 kohale ja paar eelnevat positsiooni on samas lähedal ning reaalselt võimalik viimase etapi järel tulla kokkuvõttes top20 hulka.
Numbri sõpradele veel nii palju lisaks, et täna uuendatud uci reitingus jõudsin esmakordselt esimese 20 sekka, olen hetkel 19. reitinguga.