Neljapäev, 31. jaanuar 2013

GP Mamma e Papà Guerciotti

See Milano Linate lennujaama lähedal toimunud võistlus on üks väheseid uci kategooria sõite Itaalias. Ühtlasi ka selle talve viimane ametliku rattaliidu kalendri cx võidusõit. Nüüd saab siis kombe rahulikult kokku voltida ja kaugemasse nurka tõsta. Sõidu mõtte on hea selga ajada nii väike kostüüm kui võimalik, oluline on, et lukk kinni läheks ja ratta õla peale vinnata saaks. Talviste temperatuuride taustal on pikkade varrukate ja sooja voodriga kombe parim valik. Veel 2h enne starti oli ümberringi paks udu ja sooja 1 kraad. Open/elite klassi start tavapäraselt päeva viimane ja vile anti pool kolm, selleks ajaks oli udu õnneks natukeseks ajaks kuhugi mujale läinud. Maadlesin ka selkorral samade probleemidega nagu varem, pooleteise ringi jooksul ei saa nii kiiresti "massist" mööda, et kiiremate poistega mõõtu võtta. Stardisirgel mõned kohad ja siis hakkab kurvitamine ning kiirendamine pihta. Võidusõit oli vist 11 ringi mälu järgi ja peale kolmandat ringi kühveldasin üksi, möödudes viimastel ringidel kahest, kel jaks enne finishit juba otsakorral oli. Kirja läks 14. koht. Veebruari kuus organiseeritud võidusõitudel ei osale ning järgmine võistlus on esimesel märtsil ja mtb.

Teisipäev, 8. jaanuar 2013

Rooma

Alles neljas võistlus ja juba mk koos tipp cx sõitjatega. Ei kahelnud hetkekski, et võistlus saab olema ülikiire. Peamiselt hipodroomi võidusõiduovaali sees murukattel ja paar lõiku ka hobuste võidusõidu rajal. Väga suure tõenäosusega on see kõige kiirem rada mk kalendris ja mõned belgia ässad kippusid intervjuus ka selle üle hädaldama, et pole täpselt selline nagu kodus.. Kuigi olen üksjagu cx mk etappe vaadanud siis pole kunagi tähelepanu pööranud sellele, et sõitjaid stardijoone taga on ju tegelikult vägagi väike arv. Roomas oli neid 47 ja 50-60 pidigi olema selline tavapärane osalejate hulk. Läbi ekraani ei saa just hästi aru, kui kiiresti tegelikult kogu selle lühikese aja jooksul sõidetakse ja ega see ringi aeg koos keskmisekiirusega ekraani all nurgas ilmselt enamusele arusaadavat ettekujutust ei saakski kuidagi tekita. Stardist tõmmatakse hoog üles ja siis pannakse natukene veel juurde ning veidi rahulikumalt saab hingata umbes tund aega hiljem. Sõit on umbes-täpselt nii pikk. Igatahes, olin täitsa viimane starti kutsutu, sest uci punktide lahtris on lihtsalt kriips ehk puudub reiting. Päris kiirelt sain aru, et kui ma ei suuda pikematel lõikudele eessõitjast(-est) lihtsalt mööda spurtida(mida ma ei suutnud) siis proovida neist mööda saada mujal on üpris keeruline. Võistlejad sõidavad üks teise taga tuules ja niiviisi võetakse kõik kurvid jne ning muidugi on need ka head kohad kus teistest mööduda, kuid sellega segan nende "rööbastel sõitu". Samas kui mina või kes tahes juba paarsada meetrit hiljem neile uuesti lihtsalt jalgu ei jää siis ei tohiks väga häirida. Esimesel ringil sain kuidagimoodi 3-4 sõitjast mööda. Oletasin, et peale paari ringi võetakse natuke vabamalt st ei kaitsta oma positsiooni nii meeletult ega suruta rajapiiretesse. Teisel ringil hakkas juba vaikselt kohale jõudma, et siin vist küll midagi selle tunni käigus ei muutu ning tuleb võimalikult puhtalt ja kiirelt ära kasutada kõik võimalused möödumiseks. Kolmandale ringile minnes oli 35-36 possal ja samas ees veel 4-5 sõitjat. Väga optimistlikult mitu päeva varem mõtlesin, et kui kõik sujub siis väga hea oleks tulemus 30. hulgas. Ja nüüd ei tundunudki see päris tehtamatu. Ringi lõpuks jõudsin neile ka täitsa järgi aga siis ühel negatiivse kaldega lõigul viskas üks sõitja end külili, nii et möödumiseks jäi kitsas riba ja siis juba kraav. Ta hakkas end püsti ajama, nägi mind ja hõikasin talle hei vms ning kui hakkas tunduma, et saangi mööda ja kraavi ka uurima ei ole vaja minna, tõstis ta kiire liigutusega oma ratta maast üles, lüües tagajooksuga vastu mu küünarnukki või põlve. Kraavi teema oli hetkega taas üleval aga pidurid ja natuke libisev ratas päästsid sellest. Jäin seetõttu hetkeks täiesti seisma ning koheselt vuhises 4-5 sõitjat uuesti mööda. Jube raske oli olnud neist eelnevalt mööda saada. Pärast mitut ringi sain küll mõne neist jälle kätte ning isegi mööda aga peagi sai selgeks, olin ilmselgelt liiga palju energiat juba ärakulutanud ning viimased kaks ringi tulid väga vaevaliselt. Eelviimasel ringil läks mööda veel kaks väikest gruppi, kellega üritasin sammu pidada aga edutult. Viimane ring oli küll kõige aeglasem ja tundus, et ei saagi otsa. Lõpuks siiski said kokku need 10 ringi täis ja tulemuseks 42. koht. Lähiajal selgub ka, kas see jäi viimaseks cx võistluseks 12/13 hooajal või tuleb mõni veel.