Bern EM

Sel aastal olid euroopa meistrivõistlused Sveitsis ja ei olnud ilmselt kellelegi üllatuseks, et korralduse poole pealt näidati absoluutset tipptaset. Võidusõitmise ajaks kogunes pealtvaatajaid rajaäärde lihtsalt megalt!
Eliitklassi sõitjate võistlusmaaks oli kolm stardiringi pluss seitse ringi. Kaks esimesest lasin nii säästlikult kui võimalik st vältisin nii palju kui võimalik mõttetut pidurdamist ja kiirendamist. Staadionilt välja läksin esimese kahekümne viie hulgas ja sain päris mitu kohta ettepoole ka esimese ringi esimeses poolest siis paraku väga kiirel laskumisel liiga entusiastlik pidureid ignoreerides ja soovist järgmisele väikesele seltskonnale järele saada, tegin sõiduvea ning kaotasin veidi aega ja ka positsioone. Kokkuvõttes läks ikkagi väga hästi, sest tehnika jäi terveks ja toimis. Rada oli väga kiire ja mul läks peaagu kaks ringi aega enne kui samale kohale tagasi jõuda, kus esimesel ringil olin. Päris heade ringiaegadega hiilisin ka vaikselt läheme esikümnele, mis ühel hetkel oli vähem kui kolmekümne sekundi kaugusel. Paraku polnud viimaseks kaheks ringiks enam paagis piisavalt kütust ning sel korral veel ei tekkinud reaalset võimalust kõrgemale tõusta. Viimasel ringil tuli hoopis oma 15. kohta kaitsta ja seda mitte Van Hoovelsile äraanda.
Nüüd siis kui hooaja esimene pool on läbisaanud järgneb kergem treeningperiood, et veidi puhata ja taastuda. Hooaja teine pool algab Eesti meistrivõistlustega ja lõppeb septembris Lõuna-Eestis toimuva ravi seanssiga Haanja100. Sinna vahele mahuvad veel mk etappid Andorras, Kanadas ja Norras, maailmameistrivõistlused Lõuna Aafrikas ning muidugi ka natuke madalama kategooriaga rahvusvahelisi võidusõite.

Video sõidust: http://www.youtube.com/watch?v=YOlATZrF6EA

Val di Sole

Photo by Hoshi Yoshida

Kaks aastat tagasi toimus esimese sajakonna meetri sees suur kukkumine, mille tulemusel murdus ära pidurilink. Peale lühikest stardiringi peatusin tehnilisesalas ja sai selle nipukate abil kuidagi ümber lenksu tagasi. Natuke hiljem selgus, et ka esimene käiguvahetaja oli kannatada saanud ja vähegi suurem rappumine tähendas peatumist ja keti käsitsi peale panekut. Sõit jäi pooleli, ei saanud ringigi kirja.
Täpselt nagu kahe aasta eest, läks ka sel korral sõit tehniliste probleemide tõttu untsu. Peale lühikest stardikiiredus olin väga heal kohal ja ei pidanud meeletult rabelema ja trügima. Vahetasin käiku ja tasutaks võõras heli. Mõtlesin, et kett tuli maha aga paraku oli see hoopis katki läinud. Veeresin siis vaba hooga, vaikselt lootes, et keegi pea lenksu all kihutades mulle otsa ei sõida või ratta küljes midagi kaasa ei vii. Pääsesin ja korra mõtlesin, et kas tõstan ratta üle lindi ja löön sellele kõigele lihtsalt käega või jooksen nii kiiresti kui võimalik selle stardiringi ning siis boksi, et mehann saaks uue keti peale panna. Valisin selle teise varjandi. Finishikaare alt läbi sõit oli kaotust esimestele kolm minutit ja üheksateist sekundit. Ainuke mõte ja eesmärk- kõik ringid kirja saada. Esimese ringi sõitsin täitsa üksi ja kindlasti pingutasin veidi tempoga üle. Järgmistel ringidel hakkasin järjest suuremaid ja väiksemaid punte kinnipüüdma ning enamasti polnud neist võimalik ka kohe mööduda, mis andiski ehk mõne hetke rohkem, et veidi taastuda. Sõitisin neli järgmist ringi ühtlases tempos aga viimased kaks tulid rasekelt. Olin mõlemal ringil u 20 sekundit aeglasem kui eelnevatel. Viimasel ringil käis veel tõsisem võidusõit 35 koha nimel aga tuli Fangeri paremat kiirust tunnistada ja seega protokoli kirjutati minu lõppkohaks 36. Stardiringi järgselt olin 106.
Ketist siis nii palju, et katki läks powerlink lüli. See plaadi(keti külg) külge needitud tihvt murdus ära.

Vermiglio

 by Boss

Selle etapiga sai Internazionale d'Italia sarjale joon alla. Taaskord oli viimaseks võistluseks Vermiglio xc ja kõikides klassides oli ka mõni välisvõistleja rohkem kui tavaliselt. Põhjuseks kuus päeva u 10km kaugusel  toimuv Val di Sole mk etapp. 

Rada oli täpselt samasugune nagu eelmine aasta. Start õnnestus hästi ja olin top10 hulgas ning enne pikka sileda lõiku neljandal positsioonil. Esikolmik oli ehk 15 sekundi kaugusel ja esialgu üksi neile sildedal järgi kimades võtsin sekundeid kiirelt tagasi, kuid siis jäi Tiberi liidritest maha ning ei näitas null huvi koostööd teha, et esimesed kinnipüüda. Kuna meie vahe kokkuvõttes oli väga väike(mina kolmas, tema neljas) siis vb lootis ta jõuvarusid säästa vms. Igatahes andsin ka vähe järgi, sest selja taga mõne meetri kaugusel oli väike punt, kes Macconnelli vedamise väga suurt kiirust arendas. Järsule singletrack tõusule läksin austraalase taga aga olin temast kiirem ja sain minema ning sõitsin pool ringi kolmandal possal. Siis jälle pikal ja tuulisel sileda lõigul tuli punt järgi ning peagi möödusime L Braidot. Üksi oli ette jäänud veel Marco, kellega vahe püsis järgmised paar ringi 30 sekundi kandis. Järgmiste ringidega vahetus kuigi palju ka seltskond, selekteerimine toimus selles järsul tõusul. See oli ühtlasi ka koht, kus hakati pm lolli-mängima st pandi sajaga ja siis ülejäänud 3/4 ringist tõmmati hinge ning siis jälle sama asi uuesti. See oli väga väsitav, sest enne tõusu toimus kõvem koha võitlus, sest teisel ja kolmandal ringil lühikest aega sadanud vihm muutis kivid libedaks ning möödumis varjant peaagu puudus. Esiteks kadus juba hulk kiirust sõidujoone vahetusega ja siis seal lahtiste kivide peal oli pea võimatu arenda piisavat kiirust, et möödasõit õnnestuks ja enam vähem alati lõppes asi jooksmisega. Mingi hetk suutis Martinez end ka pundi sappa higistada ja järgmine hetk pani Macconnell tõusu teises pooles, mis üpris lauge, ajama. Laskumise järel oli ta väikese eduga eest aga järgmisel tõusul arendas selgeks suuremat kiirust ja läinud ta oligi. Teadsin, et sellega kadus ka varjant kõige kõrgemate kohtade eest võidelda. Tema oli ainuke sõitja, kellega koostööd tehes, oleks päris kiirelt Marco kinnipüüdnud. Paraku oli pundis ka paar itaallast ja ka Martinez, kes huvitusid ainult omavahel võidu spurtimisest enne seda singletrack tõusu. Olin kehva koha peal ning ei saanud isegi proovida austraalasega kaasa minna. Jäin siis Tiberi, Casagrande ja Martinezega kuni sõidu lõpuni. Viimane tegi kõik endast oleneva, et kuidagi pundis püsida. Enne tõusu kiirendas  nagu ma ei tea mis asi ja siis lõi kõige kergema käigu sisse ja imbus mäest üles. Muidugi ei meeldinud see teisele ja võib öelda, et sõit muutus lihtsalt täiesti idiootseks. Kahtlemata oli tema ainsaks eesmärgiks on kv teist kohta kaitsta ja oma sõiduga teistel lihtsalt sõiduisu ära nullida. Arvan, et see õnnestus tal hästi. 

Viimasel ringil sai Casagrande sellel singletrack minema ja oma väikest edu suutis ta lõpuni hoida, saavutades kolmanda koha. Mina, kes ma ei tahtnud mingil juhul Martinezele kaotada, tegin väikese sõiduvea ja tema kasutas selle ära ning lõpetas mõned sekundid enne mind neljandana.

Etapil sain kirja viienda koha ja kokkuvõttes jäi kohaks kolmas. 

Lugagnano

Autor: Claudia Pelagatti

Eelviimane Itaalia sarja etapp ja kerge koduväljaku eelis boonusena. Ilmaga läks seekord ka kenasti, sest päike paistis ja sooja oli tibake alla 30. Kui oleks sadanud siis saanuks rohkem joosta kui sõita. Testitud!
Stardi järgselt libises king üle pedaali ja läks üksjagu aega enne, kui jala kinni sain. Esimeses kurvis töötas hästi välimine ääre ja selle hoo pealt olin kiirelt tagasi esimeste hulgas. Kohe pea samal hetkel pani minema Righettini ja kuna ma olin väga soodsam positsioonil siis läksin kaasa. Peaaegu pool tõusu jaksas ta väga kiiret tempot teha kui siis ilmselt väsis. Kihutasin tõusu lõppu välja kõrvuti Marco ja Alvarezega, kes siis suutsid veel kiirendada. Mul oli selleks hetkel juba kõik seierid nii põhjas kui saab ja nüüd läks katteklaas ka kildudeks. Kuidagimoodi siis seal lähimat tagaratast püüdes, tõmbas ratta natuke ringi viimasel lahtisem pinnase ja kividega lõigul ning vennad Braidot, Tiber ja Martinez läksid ka veel enne singlit mööda. Esimese pool  ringi püsis kogu see grupp koos. Siis tuli üks pidurda-kiirenda rajalõik, kitsas laskumine ja raja pikim tõus ning paratamatult tekkisid väikesed vahed sisse. Teise ringi algul püüdsin kinni Tiberi ja üritasin tempot teha, et kahele liidrile järgi jõuda. Kahjuks see veel sel korral ei õnnestunud ja kolmandal-neljandal ringil läks raskeks ja Tiberi üritas tõusudel kõvasti, et minus lahti saada. Korduvalt suutis ta ka mingi vahega minema saada aga ta ilmselt ei suutnud piisavat kiirust hoida ning sain talle ikka järele. Tõsi kolmanda ringi lõpus tundus ka mulle, et nüüd on ta läinud.
Igatahes nelja ringi järel muutus enesetunne paremaks ja tempo ei tundunud enam üle jõu käiv ning panin viiienda alguses minema. Vaikselt hakkas vahe kasvama ning viimasele ehk seitsmendale ringile läksin minutise edumaaga Tiberi ees ja teisel kohal olnud Alvarezega oli vähendanud järjest vahemaad ning kaotasin talle 40". Ainuüksi see, et oli eelviimase ringiga tagasivõtnud 20 sekundit oli piisav, et viimasel ringil viimanegi energia ära kasutada. Vaevalt ma nüüd oleks talle järele jõudnud puhta sõiduga aga nagu ma ise hetk hiljem teada sain, võib viimasel ringil igasugu asju juhtuda ja kokkuvõte tehakse pärast lippu. Vaevalt kilomeeter sõidetud kui siis esimesel nö tehnilisel elemendi ületamisel käib pauk ja hetkega on taga rehv tühi. Maasse kinnitatud palgid, mis ehk 10 cm maapinnast ja algul väga tihedalt ja siis suurema vahega. Nende ületamine ei olnud midagi keerulist ja oli justkui põrkamine, sest nii esi- kui ka tagarehvpuudutasid neid palke ja sõitja asi oli ainult enda raskust ette- ja tahapoole liigutada. Kõige tõenäolisem, et mingisugune kiil või ma ei misasi, mida nende palkide fikseerimiseks kasutati, sattus täpselt minu ratta alla. Rehvi oli suur auk, milles väikese vaevaga sai väikese näpu läbi torgata. Sel hetkel oli finishini muidugi üüratu maa minna. Võimalusel sõitsin ja kui ei saanud siis jooksin. Kuna palju on mäe nõlva mööda sõitmist siis kogunes jooksu kilomeetreid vist rohkem kui sõidu omasid. Ja kui ma siis lõpuks ka finisheerusin, märgiti kohaks 13.
Väga suure tõenäosusega muutus õhkõrnaks ka lootus see sari kokkuvõttes ära, sest enne seda etappi oli Martinez' järel ja Marco ees teisel kohal. Nüüd enne viimast etappi on juhib sarja Marco.