Esmaspäev, 19. märts 2012

Teine nädalavahetus Iisraelis

Alates esmaspäevast läks ilm jahedamaks ja alates teisipäevast sadas iga päev mingi kogus vihma. Eelnevatel päevadel oli väga tuuline ning see tekitas sellise tolmu nagu oleks udu.
Reedene päev oli samuti vihmane ning rada korralikult kastetud. Porikaid alla ei pannud, sest kohalikud ütlesin, et kui sajab siis kuiva ilma rehv piisav. Niimoodi oligi aga peale alates teisest ringist hakkas rada kuivama ning vahel oli isegi päikest näha. See lägakiht muutus seetõttu kleepuvaks ning tekitas tõiseid probleem. Olulisemalt libedamaks läksid sõiduolud aga kõige suurem jama oli hoopis see, et 2.2 lai Ikon ei tahtnud enam väga amordi jalgade ja kaare vahelt läbikäia. Kõik tõusud tuli võtta joostes ja isegi selle kiiruse juures kittis esijooksu nii kinni, et tuli seisama jääda, kaks poetäit savi amordi kaare juurest välja kookida ja jätkata- seda tuli ühe ringi jooksul korduvalt teha. Muidugi proovisin ka ratas õlal tõuse joosta, aga lisandunud kaal muutis ratta nii raskeks, et suutsin ainult kõndimis kiirusel liikuda. Selleks nädalavahetuseks oli tulnud uusi sõitjaid ning mõned eelmisel nädalal olnud oli lahkunud, kas siis LAV'i mk'd sõitma või koju. Kohe kindlasti polnud ma kõige tugevam ja algul oli väga raske aga mingil juhul ei tahtnud kedagi minema lasta, sest sellisetes oludes on aega tagasi teha raske. Tõusudel liikusid kõik väga sarnases tempos, aga kohad kus proovida, olid hoopis siledamad lõigud, sest kiireks edasiliikumiseks tuleb kasutada natuke suuremat ülekannet(see ei tähenda räiget kangutamist). See toimis ja esimese ringi lõpu osas õnnestus konkurentidel eest sõita ning seda kuni lõpuni välja. Sõiduaeg seejuures lausa 2h. Nii mõnigi annab juba esimesel ringil alla, sest tehnika ei toimi nii nagu tahaks ja olukord läheb sujuvalt järjest kehvemaks. Pealegi kulutab selline sõit ratast väga väga julmalt. Pärast korraliku küürimist oli 99 järgmiseks päevaks valmis. Ilmaennustus lubas hoovihma aga seal ei muuda vihm rada niisuguseks mülkaks. Start anti juba enne kella 10. hommikul ja rada oli kiire ning kui mõned veelombid va siis pea kuiv. Ring erines täilikult eelmise päeva omast, oli lihtsalt kordades parem. Kohe esimesest ringist liikusin kiiremini kui teised ning tehnilisematel lõikudel võimaldas fs suuremat liikumiskiirust. Sõitisin küllaltki kiirelt siis 45'' vahe ning see püsis nii kuni viienda ringini seitsmest. Ühel kiirel drop'idega lõigu lõpus(4tk järjest) maandusin ilmselt natukene viltu libedale raja osale ning esiratas läks kohe slaidima, mis lõppes sellega, et rehv tuli randi tagant ära.. Mitte väljapoole, vaid hoopis sisse. Muidugi järgnes sellele korralik õhulend aga olin kiirelt püsti ning jätkasin sõitu tehniliseala poole, mis oli väga kaugel(üle poole ringi sõita). Kui uus jooks all, olin langenud kuuendaks ja järgmise kahe ringiga möödusin kahest sõitjast ning kolmandast koht oli käe ulatuses, lihtsalt finish tuli enne. Suur pettumus, et nii läks aga selline see sport on.




Neljapäev, 15. märts 2012

15.03

Kiire ülevaade vahepeal toimunust, alustades esimese võistlusega märtsi alguses Itaalias. Hooaja esimene võidusõit alati omamoodi, ei oska midagi oodata ega arvata. Osalejaid ei olnud palju aga erinevalt tavapärastest kohalikest Itaalia xc sõitudest, läks igaüks nii vara starti kui tahtis ja seisis seal(tavaliselt on väikestele numbritele eraldi väike "boks" kõige ees. Selles osas polnud taktika just hea, sest alustasin 4. reast(viimane rida) ja kõige tugevam konkurent(kes ka võitis) esimesest. Esimese kahe minutiga ei küllaltki võimatu nii kiire olla, et pundi ette jõuda. Nägin ainult kuidas hilisem võitja minema sõitis. Esimene ring käis
kogu aeg võitlus positsiooni pärast ja alles ringi lõpuks jõudsin 2. kohale, aga kaotus esimesele juba minut. Teisel ringil proovisin aga polnud sellist jalga, et olukorda kuidagi enda kasuks pöörata. Kulude kokkuhoiu ja võistluse vähe tähtsaks tituleerimise nimel, reisisime sama päev hommikul ja ringi proovida polnud võimalik.
Tuleb unistada, et kaheamordiline 99 oli väga hea valik, sest enamus ajast tehniline singeltrack. Kahel esimesel ringil tuli ka omajagu vigasid- algul polnud üldse aimu, mis ees ootab ja ega kohe meelde ka ei jäänud. Pooleks võistusmaaks oli pm power otsas ja ega polnud ka motivatsiooni, sest eessõitja kaugel ja tagant poolt ka kedagi lähenemas polnud. Moti tõmbas alla see, et kogu aeg tuli veteranidest ja juunoritest mööduda, aga seda oli võimalik teha vähestes kohtades. Sellega
kadus igasugune võistlusrütm.
Järgnevad päevad olid küllaltki jahedad ja sadas ka vihma ning reis Iisraeli sobis hästi. Siin sõidetakse võidu reedel ja laupäeval, sest nende jaoks on pühapäev esmaspäev ehk uue nädala algus. Seega olid 2. ja 3. võidusõit kohe järjest.
Esimesel päeval oli hea enesetunne ning pärast kiiret starti esimesel tõusul, konkurentide vedamisel, proovisin neist lahti saada raja teisel ja pikimal mäel. See õnnestus ja minuga kaasa tuli üks sõitja, kes ringi lõpuks ja paari järgnevaks u 15-20'' kaugusel oli. Iga järgneva ringiga edumaa kasvas natukene. Suutsin sõita kõik 1h44' ühtlases tempos ning ületada finishijoon esimesena. Rajad keskmisest tehnilisemad ja küllaltki kühme-lohke täis. Kaheamordiline 99 oli suurepärane valik, 80% ajast olid mõlemad amordid lahti ja kiiruse vahe singlitel selgelt nähtav- seal sõitisin sisse vahe algul pikka aega teisel kohal olnud Shlomi'ga.
Teine võistlus toimus küll täpselt samas kohas aga muudetud ringil. Eilse pika lauge tõusu asemele tuli nüüd ühest päris järsust nukist üles sõita. Eelmine päev küllaltki tuntaval kujul jalgades, alustati seekord rahulikumalt ning 4-5 liikmeline punt sõitis ära terve esimese ringi koos. Teise ringi algul ründasin esimesele singlile pöörates ning väike vahe sees ja tagarattas taas Shmlomi. 10 rattapikkuse kaugusel järgmised 3 sõitjat. Otsustasin kohe sellele järsul tõusul proovida, kui tugev konkurent on. 3/4 tõusu täiega ja siis viimane sellest nõks üle(see aitas). Sain minema ning maksimumiga järgmine singel ja siis veel üks tõus. Peale seda tundus, et reielihastes toimub kohe piimhappe plahvatus.. Järgmisel ringidel maksin veidi selle eest, aga õnneks suutsin konkurendid mõnekümne sekundi kaugusel hoida kogu sõidu. Väga raske sõit oli aga õnneks kestis see ainult veidi üle 1,5h. Sain teise võidu järjest, mis oli lihtsalt super.
Paar päeva hiljem reisin rohkem põhja poole, kus homme ja ülehomme veel kaks võistlust. Seekord erikohtades ja täiesti erinevatel radadel. Homne võistlus on väga raskel ja vähe fun'i pakkuval rajal aga laupäevane on 99% puhas fun. Rada on nagu üks lahjem stage(katse) Itaalias järjest populaarsust koguvast Super Enduro võistlusest,ronimist xc kohta minimaalselt.
Mõlemal rajal sai käidud ilusa ilmaga aga nüüd viimased kaks päeva on olnud vihmased ja jahedad. Homseks lubatakse ka vihma, natuke parem saab oleme ehk laupäev. Vihmasajud on lühikesed, tugevad ja korduvad.

Päikest ja soojust ootama jäädes.