H100 ja enne seda

Pilt: Võrumaa spordiliit

Hawaii Express varustas Scott Spark 700SL tipprattaga, et saaksin minna püüdma kolmandat Haanja 100 võitu. Jõudsin küll trenni uue pilliga ainult korra aga tundus, et kõik sai paika. Rada Haanjas oli päris palju uuendust saanud aga minu arust natukene vales suunas. Oli küll uusi metsalõike aga rohkem kui varem oli kruusa- ning laiu metsateid. Võimalik, et sellel kõigel oli ja on ka oma põhjus, aga see muutus tundus liiga suur. Kui siis 30km Vällamäele saabusime lagunes suur punt laiali ning ületasin selle tõusu esimesena ja järgenud laskumine oli parim hetk ja koht kogu rajal. Selle lõiguga sain sisse väikese edumaa, mis püsis tükk aega sama kuni siis kilomeetriteni, mis enim metsas sõitu ja tehnilist elementi pakkusid. Seal kasvas vahe märgatavalt aga siis hakkasid tulema jälle pikemad kruusa ja heinamaa lõigud. Ilmselt ka seetõttu ei pööranud piisavalt tähelepanu sõiduajal toitumisele ning kui 2h35 sõidetud, olin söönud ainult ühe väikese batooni esimesel tunnil. Toitusin ning lootsin parimat aga peale 70. kilomeetrit oli see raske ärakukkumise hetk käes ja umbes 10km hiljem tulid neli sõitjat järgi ja sõitsime koos veel järgnenud tehnilsema lõigu ning peale seda kui teravamad jalad üritama hakkasid siis nendega konkureerimiseks jaksu polnud enam. Viimased 10km tundusid ülipikad aga üle finishijoone ma ikkagi sain.
Peale mm'i ja enne H100 tegin 2 starti. Bundesliga finaaletapil tegin väga head sõitu. Vorm enne mm'i oli väga hea ning ei olnud see kadunud ka nädal hiljem. Viimasel ringil veel võitlesin kohtadele 3-5 ja paraku tuli tunnistada kahe konkurendi paremust ja sain kirja viienda koha, mis oli samuti hea tulemus. Seejärel siis Tartu maraton, mis ettearvatult kujunes raskeks ja küllalt frusteerivaks. Kuna klubi hooaeg oli läbi siis lihtsalt tahtsin jälle proovida üle mitme aasta.