Eesti

Eestis rattaspordi kalender on pikk ja vahel on samal päeval isegi mitu võidusõitu, mille vahel valida. Nädal enne Port of Tallinn gp’d ei leidnud ejl ega ka sportinfo kalendrist ühtegi mtb või mnt võistlust.
Hoolimata kergematest treeningutest juunikuu esimeses pooles, tundsin end ikka väsinuna ja suur treenimise soov polnud ka tagasi tulnud. Eesti mtb nädalavahetusele eelnenud 2 nädalat, mis koosnesid veidi pikematest ja aeroobsetest treeningutest, tuli eelkõige tegeleda motivatsiooni kõrgel hoidmisega ja ega peegelsiledad teed ning minimaalne maastik just kaasa ei aidanud. Reedel rajal trenni tehes oli enestunne üle päris pika aja jälle hea. Sama päeva lõunal toimus Specialized Concept Store Tallinn ametlik avamine(nii ma aru sain) ja selle käigus ka Estonian mtb weekend pressikonverents. Kes uut ratast ostmas on peaks Rocca al Mare kanti sammud seadma, sest erinevad rattapoode on seal palju. Spessu rattakinnastest mugavamaid ja vastupidavamaid ma ei tea.
Laupäeval oli enestunne veel parem ning võit tundus reaalne, kui just tehnilised probleemid ei sega. Kõik sujus kenasti algusest peale, kui üks lollakas lätlane va, kellest(tema sõidustiili tõttu) möödumine oli sõidu keeruliseim ülesanne. Teise ringi esimesel tõusul proovis sveitslane kohe suudan tal ka järel püsida(just enne seda oli talle järgi jõudnud). Kohe peale seda tegin mina sama ja mul õnnestus see paremini. Kolmandat korda Nõmmel seda võistlust korraldati ja rada on iga aastaks paremaks läinud. See aasta tehtud muudatused olid küllaltki suured. Pika liivalaskumise kõrvalt alanud laskumine oleks võinud täies pikkuses ära kasutada,(sel korral suunati poole laskumise pealt S kurvi) aga vb järgmine aasta :)
Pühapäeval Tallinna elion ja ka see õnnestus võita. Neljast sõidetud võistlusest oli just see võit kõige raskem. Selline asjade käik(50km üksi eraldistarti sõita) tekkis täiesti ootamatult ja juhuslikult. Esimesel laskumisel(kus paar liivastkurvi)nägin, et kiiruse varu on suur. Mõned kilomeetrid edasi ja siis tuli pehme laastu/saepurune koht ning selle lõppedes väike vahe pundiga sees. Panin natuke juurde ja jätkasin, kui suusaraja tõusud läbi said ei oldud mind päris kinni püütud(Püta oli küll vaid 10m kaugusel). Paar laskumist ning üks rohkem raputav singli moodi lõik ja maksimum edumaa oli saavutanud ehk ajaliselt u 1’. Raskemaks läks, kui tuli siledam ja kruusasem maratoni osa. Seal üritasin ühtlasi ka energiat säästa, sest olin kindel, et mingit hetk jõuab punt või vähemalt paar sõitjat mulle järgi. Viimases joogipunktis oli minutilisest eelisest alles ainult 20’’-25’’ aga õnneks oli kiirem osa rajast läbi ning viimased 10km sisaldasid üksjagu ka suusradasid ja lihtsalt metsas üles-alla sõitu, mis aitas edumaad finishini hoida. Esimene Elioni võit oligi käes. Küsitud on ka, kas kruvisin Elioniks suuremad hammakad käpa külge. Ei, täpselt samad 39 ja 26 nagu terve see aasta on olnud.
Kaks päeva võidusõitmist väsitas ära küll ja nädala esimene pool oli üpris uimane olemine. Pühapäevaks puhkasin siiski kenasti välja, kuigi enestunne polnud võrreldav eelmise nädalavahetusega. Kuna starti kutsuti küllaltki vara siis hakkas seal passides külm ning võistluse algus oli seetõttu raske. Teise tõusu lõpus pressisin end pundi ette, et esimesena laskumisel olla. Endalegi üllatuseks olin alla jõudes üksi!? Mis siis ikka, teadsin et peale järgmist tõusu tuleb kohe uus ja suht treppi pidurdatud kiire laskumine. Joogiala alguseks(vist siis)oli Allan mulle järgi jõudnud. Kontrolli mõttes proovisin järgmisel tõusul, kui tugev ta täna on. Arvasin, et võistlus saab raskem olema, kui ta tegelikult oli.
Kahtlemata olid need 4.(tehnilise poole pealt) muretumat võidusõitu, sest lõpuks ometitöötas kogu see xx mant nii nagu ta peaks. Kristjan Sepp ehitas ringi käiguvahetajate kaabli/trossi majanduse. Enam ei kulge trossid raami sees, vaid on täispikka kõri kasutades kogu pikkuses välja toodud. Esivahetaja tööle saamiseks tuli lisada raamile üks lisadetail. Käiguvahetus lingid hakkasid väga kergelt käima ning käiguvahetaja liikus täpselt nii palju kui tarvis. Mõlemal käigulingil oli päris suur loks ning peale ühe lõhkumist trennis, said täitsa uued lingid lenksu külge ja nüüd töötab käiguvahetus veel paremini:) Pidurite õhutamine tuleb tal ka palju paremini välja, kui tiimi kahel mehaanikul kokku.