Itaalia xco viimane etapp toimus Vermiglios, mis väga lähedal Val di Sole'le, kus ka sel aastal toimub üks mk etapp. Ilm jätkuvalt sama: pilves, jahe ning sajab ja sajab. Võistlesin Vermiglios esimest korda(elm aasta sõitisn ühe poolmaratoni sealkandis). Suur osa rajast kulges heinamaal ja sisaldas paari pikka sirget, üht libedat ja juurikalist järsku tõusu ning laskumist, mis oli täiesti ekstraklass! Sellisel tasemel laskumisi kohtab uueaja xco sõitudele üliharva. Maratonidel satub seesuguse kallaku ja pikkusega langustele kindlasti rohkem. Distantsiks kuus ringi ning esimene pool sellest kulges kenasti. Kolmanda ringi lõpus oli 10. või 9. kohal ning pooleteise minuti kaugusel 5-6 liikmeline punt. Neljandal ringil jäi järsku aur otsa ja kiirus oli täiesti kaudunud ei tea kuhu.. Veeresin niiviisi lõpuni ära. Seekord oli ikka kuradi pettunud, et miks jälle nii!? Lohutusauhinnaks oli ennast natuke viltu vedanud tagumine jooks, mille tulemusel pidur peal ja klots piirini ärakulunud.
Eelmine nädalavahetus oli üle pika aja võistlus-vaba ja nüüd täna siis Värska gp. Ilm siin kodumaal on paraku samasugune nagu viimased 3 nädalat Itaalias. Väga, väga tüütuks on see jama muutunud :( Ka Värska gp stardis esmakordselt ning kuna võistlustrass kulges kruusal ja laiadel metsateedel siis kulus 47km läbimiseks natuke üle tund kolmekümne. Ka liivasemad kohad olid kergesti läbitavad suuresti tänu ohtrale allasadanud veele. Kusagil poolel võistlusmaal jäin üksi ette ja sõitsin niiviisi finishini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar