Champery

Ei õnnestunud ka MM’il hoiduda tehnilistest hädadest, sest sinnani sujus kõik väga kenasti. Rada oli minimaalselt muudetud aga stardiringi alguses oli nii pikk asfaldi sirge, et juba poole sirgel maks raud ja maks kiirus : ) Stardiaeg oli hiline 16.30 ja hommikupoolne päikesepaisteline ilm asendunud halli taevaga. Kolmandal ringil hakkas vaikselt sadama ning sadu läks järjest tugevamaks. Kuigi ohtralt juurikaid täis olev ring ei ole vist mittekunagi täiesti kuiv siis vihmaga läks päris libedaks. Metsa all oli lihtne kerge aps teha ning seetõttu hetkega sõdurütm kaotada, sest singlid olid justkui sektsioonid, mida eraldasid lühikesed lihtsamad lõigud. Viis ringi sain sõidetud ja siis lõikas mõni kivi vms kumm küljele paari cm pikkuse lõhe ja õhk jooksis sekunditega välja. Selle ja eelmise ringi sõitsin koos ameeriklase ja tsehhiga, kel mõlemal olid istumise all fs rattad ning oli tükk tegemist, et nende läheduses püsida singlitel. Õigemini kergelt kaotasin neile kogu aeg alates sellest, kui vihma saju mõju sõidukiirust mõjutama hakkas. Seega tuli kergematel lõikudel ja tõusudel veidi rohkem tööd teha. Boksipeatusega kaotasin 4-5 kohta(see punt õnnestus kinni püüda ringi lõpuks) ning lasin ühe kurvi pikaks viimasel laskumisel ja kaks sõitjat said veel minu ette, enne kui 80% reegliga meie punt laskumise lõpus maha võeti. Viimane ring jäi kahjuks sõitmata, vastasel korral oleks koht protokolis alanud kindlasti numbriga kolm.
Sõidujärgselt avastasin veel, et ketis on S sees. Mõned korrad, kui ratas tugevamini juurikate vahel ja peal põrkas, viskas keti ikka maha(õnneks igakord sissepoole). Üritasin igakord väga rahulikult ja ettevaatlikult ilma peatumata keti hammakale saada ning tundus, et ka õnnestus.
Sram’i boks oli ka taaskord väga abivalmis ja tore, nimelt murdus trennis pidurilink ära(tegelikult terve see lenksu küljes olev osa pidurist ja täpselt kinnituskoha juurest) ja andsid uue : ) Juhtus siis asi nii, et laskumisel viskas ühe juurika või kivi pealt esiratta võsa poole aga kuna see oli küllaltki puuaia moodi siis olin selle vältimisest väga huvitatud. Seismajäämine tuli hästi välja aga üks oks läks vastu pidurilinki(täpselt näpu kõrvalt) ja oligi pidur katki.
Nädal enne MM’i sõitsin ühe etapi Brescia Cup sarjas. Võistlusmaaks kõigest 21km(kaks 10km ringi) ja aega kulus 1h8’. Soenduseks sõitis ühe ringi ja lõpetasin selle nägu naerul: esimene osa ringist ülesmäge ning siis pikk laskumine metsas. Stardi järgselt läks kohe proovimiseks ning ühel järsemal lõik tõusul tuli täpselt õigel ajal ning seal vajutasin. Pool tõusu püsis üks sõitja minu taga aga siis jäi üksi ette ja sõitsin nii kuni finishini.
Sel nädalavahetusel kihutan Saksamaal Heubach’is HC kategooria võistlusel ja paar päeva peale seda koju.