esmaspäev, 12. september 2011

back in home

Eelmise nädalavahetuse järgsed plaanid muutusid kategooriliselt päev enne Heubachi väljasõitu. Otsustati otsad kiirelt kokku tõmmata ja asjad kokkupakkida, st asjad enam vähem äraarveldada, rattad kokku korjata. Väga ootamatule olukorrale vaatamata õnnestus kiiresti hea lahendus leida. Ema abil sain juba järgmiseks hommikuks lennupileti Tallinna ning Hawaii Expressist ka ratta, et laupäeval Viljandimaal stardis olla. Reedene päev möödus müstilise kiirusega ja uneaega jäi juba teist päeva järjest üpris napiks. Mõõdud ja muud värgid paika ning õhtune kahetunnine tiir Nõmmel ja Harkus sai ka tehtud. Proovisin nii sadama gp rada kui ka endale meelepärasemaid singelid Harkus ja üllatusin, et ka küllaltki kitsal Nõmme rajal olin 29er kiirem ja stabiilsem kõigil tehnilistel lõikudel. Ainuke koht oli see uue laskumise tagasipööre enne hüppeid, mis ei õnnestunud just meelepäraselt(hoog liiga suur) aga see võis olla ka tingitud veel mitte sissepidurdatud ketastest ja klotsidest. Suurepärane "lisa" on veel see, et mõlamad rattad kinnituvad võllide abil(ees 15 ja taga 12). Vabatahtlikult tavalisele kiirkinnitile tagasi küll ei läheks.
Ka õnnestus maratoniks alla saada kiire veeremisega spessu renegade kummid, mis lisaks veeremisele ka väga head külgpidamist pakuvad. Eriti mõnus on muidugi see, et need saab põrandapumbaga täis ilma igasugu võimlemiseta. 29er juhitavusest maksimumi võtmiseks tuleb kindlasti kasutada laiemat lenksu, kui 26" puhul. Kui 26" ht kasutasin 640mm low riser lenksu siis nüüd 29" ht on peal 680 flat bar ja lai tundub see ainult siis kui mõõdulindi kätte võtad.
Maratonil läks peale esimest tõusu kihutamiseks. Mingi hetk üks väike punt ka natuke pikemaks ajaks(võrreldes eelmistega) ette jäi ja siis esimesel metsa lõigul lagunes. Natuke pehmemal ja ebatasemal maastikul sai grupist minema ning peagi sai kätte Allani, kellega koos me kolmveerand distantsist sõitsime. Aitäh talle, selle abikäe eest ühe natuke libedama tõusunuki ületamisel. Rada oli lahe, polnud ammu Mulgi maratoni sõitnud ning elamus väga, väga positiivne. Lahedad singlid ning paar mõnusat laskumist ka hulka. Lõpplahenduse sai sõit umbes kilomeeter enne finishit, kus viimasel kahel lühikesel heinamaa lõigul üritasin Allani eest minema saada ja kui siis umbes 200m enne joont selja taha vaatasin, nägin et see õnnestus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar