Montichiari

Teine etapp Itaalia xc sarjas sel aastal ja meeldiv üllatus saabus juba laupäeva pärastlõunal, kui enne rajale minekut oma stardinumbri kätte sain- 5 ja see tähendas kohta esireas koos kohalike ässadega. Montichiari rajameistrid suudavad jätkuvalt positiivselt üllata, muutes iga aastaga rada tehnilisemaks ja paremaks! Esimene kord sellel võistlusel osaldes, oli sõitu asfaldil sama palju kui maastikul. Tasapisi on asjad liikunud ja nüüd on tõesti saadi väga laheda asjaga hakkama. Sel korral ehitati ka väike rock garden, drop ja Pietermaritzburgi sarnane shark playground(palkide abil tehtud kunstlikud astmed), mis muidugi polnud nii järsu nurga all. Start õnnestus hästi ja püsisin kohe algusest peale top10 hulgas ning peagi sain ka kinnitus asiolu, et krt täna on jalg hea. Pooleks võistlusmaaks olin vaikselt juba viienda positsiooni hõivanud, sugugi kaugel ei olnud enam ka neljas koht aga viimasel kahel ringil hakkas väsimus endast selgelt märku andma. Neljandal andsin ära ühe koha ning järgmise ringi sõitsin koos Fruetiga, aga oli temalgi rohkem powerit alles viimaseks ringiks ja läinud ta oligi. Väga kiire viimase ringi tegi ka prantslane C. Ravanel, kes jäi vaid mõne sekundi kaugusele kuuendast kohast. Mina lõpetasin kaheksandana, mis on siiani parim tulemus Itaali xc etappidelt. Võistluse käigus käes olnud koht on muidugi midagi palju enamat(top5= poodium), aga pärast adrenaliini lahtumist, on hea meel ka kaheksanda koha üle. Vb tarbisin ka sõidu ajal vähe vedelikke, miskipärast ei kipun seda tegema selliste jahedate ilmadega. Eesmärk järele jäänud etappideks on selge, tahaks see aasta vähemalt korra ka poodiumil ära käia :) See oli ka esimene võistlus 29" ht rattaga, Merida big9. Lisada midagi uut ei ole, aga kahju on küll teist, kes te endale hiljuti uue 26" ht(vähemalt poes oli ju amort all) ostsite. Boss tegi mõned head pildid ka, aga hetkel ei õnnestu nende üleslaadimine. Proovin homme uuesti.