Haifa ja Misgav

Kaks viimast võidusõitu Iisraeli meeldivat soojas kliimas lõpetud ja tulemus oli väga hea.
Haifas start hommikul kell kümme ja sooja 30 ning tugev tuul, mis tõi kaasa kõrbe tolmu(niimoodi kohalikud seda inglise keeles nimetavad) ja efekt on nagu oleks väljas udu. Peale esimest ringi oli selline tunne nagu oleks kogu rind pipraplaastreid täis kleebitud ja mõned veel selja peal ka pandud. Sõidu ajal ei osanud seda millegagi seostada ja pole ka eelnevatel aastatel nii karmi "tolmupilve" näinud. Võistlusmaaks seitse ringi ja pool sellest sõitsin koos Shlomiga, kes pidevalt üritas minema panna ja kuigi ma ei suutnud sama aktiivselt teda püüda, õnnestus ikka iga tõusu alguseks ta kätte saada. Selleks hetkeks oli meie edu järgnevate ees pea kaks minutit. Siis ühel lühikesel laskumisel sai ta esirehvi torke vms ja mina pidin lihtsalt samas tempos jätkama, et esimene võit äravõtta sel hooajal.
Ring oli täpselt sama kui eelmisel aastal, kuid lahtiseid kive oli väga palju ja igas suuruses. Ilmselt ka tänu sellele oli palju sõitjaid tuli boksis jooksu vahetada või sõit pooleli jätta. Pärast sõitu oli mitu tundi kopsudes imelik põletav tunne ning köhida ja igasugu imelike hääli teha sai terve ülejäänud päeva.
Täna toimus kõige olulisem sõit, sest sel aastal oli Misgav c1 kategooria võistlus. Stardinimekirja kedagi uut võrreldes eilsega polnud ja seega olid kõik vähem või rohkem väsinud eilsest võidusõidust. Sõidu algus sarnane eilsega, esimese ringil moodustus neljane punt. Rünnakuid kolme ringi jooksul oli pidevalt ning kaks sõitjat kannatasid tehniliste probleemide tõttu. Viienda ringi algul olin veel koos sveitslasega, kes ei tundunud enam nii väge täis, kus sõidu alguspooles.
Peale esimest tõusu juppi on kahest osast koosnev pumptrack, kus Rohrbach kiirelt ei liikunud juba esimesest ringist alates. Esimene osa kiire, sest eelnev lühike kergelt allamäge lõik annab hea hoo. Kühmud pole pealt kumerad(nagu teisel osal), vaid üpris lamedad. Justkui mini table top hüpped. Kõige kiirem tunduski olema neid hüpata. Oluline, et esirattaga järgmisesse sisse ei hüppa. Kõrvakuulmise järgi tuli seal mingi vahe sisse, kaks kivist kurvi ja klassikaline pumptrack ning seal pumpasin kogu bmxiga tagahoovis omandatu ära. Järgenud kurvis nägin silmanurgast, et olen mitme rattapikkuse jagu ees ning edasi läks ka täisgaasiga. Tegin väga kiire ringi ja ka järgmine(viimane) sai üpris samas tempos sõidetud. Ohtlikumad(rehvide mõttes) kohad võtsin ehk grammi jagu rahulikumalt.
Paar päeva saab veel siin treenida aga siis tuleb sulanduda Euroopa kevadesse ja järgmisel pühapäeval plaanis startida Prantusmaal xc sarja avaetapp kohas nimega Saint-Raphael.

Foto: Nikola Kaludjerski