2013 aasta mk sarja esimene etapp on sõidetud. Ühe suurima uuendusena starditakse nüüd igal etapil uci reitingu alusel, mitte enam mk reitingu alusel nagu varem. Seega ei kutsuta sel pühapäeval viimasena starti esimese etapi võitja McConnell vaid Schurter, kes on jätkuvalt uci reitingutabeli liider.
Enne esimest etappi väljapandud tabelis olin tõusunud 31. kohale, mis andis ka parima stardipositsiooni maailmakarika sarjas senini. Start õnnestus hästi, esimene kurv jäi kitsaks nagu ikka aga pääsesin sealt kergelt läbi. Esimesele tõusule jõudsin kolmekümne hulgas ja ringi teises pooles parandasin oma kohta peamiselt küll sõitjate arvelt, kes väga libedates rajaoludes eksisid või kukkusid. Peale esimest ringi suleti üks lõik rajal ning kõigil tuli kasutada B-line'i.
Kuna Rubena valikust puudub märgadesse oludesse sobiv rehv siis tuli kasutada midagi muud ja musta markerit. Paraku sai need rehvid jooksudele alles päev enne sõitu ja kuigi tundus, et peavad õhku ja on ilusti pöial siis tegelikult pidin peale esimest ringi peatuma boksis ja jooksu vahetama. Kuidagimoodi oli oluline kogus sissepumbatust ära kadunud. Esimene mk, esimene ringi jne jne ning muidugi on õhkkond ka boksis närviline ja jooksuvahetus ei sujunud nii kiirelt kui võinuks. Seal peamiselt lihtsalt seistes ja natuke mehanni aidates kaob aeg väga kiirelt, aga reaalselt puudub ettekujutus, et kaua nüüd läks, palju ma kaotasin.. Jooks all, pilk üle õla- et kedagi pikali ei jookseks, viis-kuus jooksusammu ja hüppega rattale. Järgmised paar ringi sõitsin ehk veidi ettevaatlikumalt kui võinuks, sest igal laskumisel oli keegi pikali maas ja seda seetõttu, et rada oli tõesti väga libe, näiteks sõidujooned pikemal(teisel) laskumistel lausa läikisid. Igal ringil "pesin" võimalusel kassetti ja eriti esimest hammakat, sest just viimase ümber kippus kõvasti heina kogunema. Arvan, et see aitas mul vältida tehnilisi probleeme selles valdkonnas.
Viimasele ringile minnes oli samal positsioonil kui esimese ringi järel. Kohe minu ees Canal ja veidi kaugemal Gehbauer. Peagi möödusin Canalist ja ronisin esimest tõusust üles nii kiiresti kui võimalik. Raskemaks muutis olukorda külm ilm, mis andis alati tõusu algul jalgades tunda. Seda tuli ring ringi järel ignoreerida, sest muidu saab tõus enne otsa kui lihased soojaks. Veel enne viimasele laskumisele jõudmist sain mööda nooremast Flückigerist ja uskusin, et ka Gehbauer on endiselt püütav. Spurtisin viimase heinamaa lõigu pea lenksu all ja olin ta enne viimast S kurvi peaagu kinnipüüdnud aga seejärel kiirendas ka tema ja see üks- kaks sekundit meie vaheks jäigi.
Red Bull TV vahendusel on võimalik võidusõitu järelevaadata sellest lingilt:
Tribute of the mtb family to Erwin, Inaki and Burry.
foto: Boss
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar