Gorizia

Neljas osavõistlus ja taaskord toimus võidusõit märgades oludes. See oli ka ainuke etapp kuuest, mis pole uci esimese kategooria võistlus. Tegu on piirilinnaga ja Sloveeniasse on ainult paar kilomeetrit.
Laupäeva õhtul tegin raja kaks ring ja vett oli ohtralt, tugevate vihmade toel, vesi jooksis mööda rada lihtsalt alla. Enamasti polnud kuskil mujal sõita, kui lihtsalt mööda seda "oja". Rada oli huvitav aga nendes oludes tuli mitmed tõusud võtta joostes.
Öösel sadas veel vihma ja midagi jätkuvas veel ka hommikuks, kuid siis saabus selgem taevas ja soojem õhk. See kui ka esimesed võistlused kuivatasid rada ning päeva viimaseks stardiks oli rada oluliselt kuivem aga ka libedam. Ringiajad olid seetõttu kindlasti aeglasemad ja seitsme ringi asemel tuli sõita kõigest viis.
Stardi järgselt mõned kurvid ja lühike asfaldi lõik ning siis pikem tõus. Püsisin seal kümnenda koha kandis ja esiots püsis koos kuni singlile pööramiseni. Kodurajal võistelnud kaksikud Braidot ründasid kohe ja Luca sai ka minema. Esimese ringi lõpuks oli olukord selline: Luca liider, kümnekonna sekundi kaugemal tema järel Daniele ja Marco ning siis u poole minuti kaugusel mina. Proovisin kaks ringi kiire ja vigadeta sõiduga neile järele jõuda. Teise ringi järgselt püsis vahe endiselt samana aga kolmandal kaotasin juba veidi aega lisaks. Olin siiski veel piisavalt sõidus kolmanda koha peale, aga seda juhul kui keegi esimestest väsib, sõiduvea teeb või tehnilise probleemide küüsi langeb. Järjekordselt juba peale esimest ringi vedas alt amort, kõige pealt lõpetas töö lukk ja ringi jagu hiljem oli piisavalt pori tihendite vahelt läbiläinud ja amort enam ei funktsioneerinud. Sõitsin ka järgmised ringid neljandal positsioonil ja seega jõudsin esimest korda (suurele)poodiumile selles sarjas.