US Cup #1 San Dimas

Trey Jarno, mina, Kadi Niinberg ja Derek Hermon. Pilt: Jesse Kelly

Neljapäeva hommikul õige vara tuli koos oma kodinatega lennujaama laekuda, et siis kolme lennureisi abil maanduda LAX lennujaamas. Kõik kulges kenasti kuni siis lõpp-punktis selgus- ratas ei mahtunud viimasele lennule peale ja tuleb järgmise lennuga aga eakat lennujaama pagasiteeninduse töötajat tsiteerides:"Hey, don't worry mr, you will get your bike soon.." Järgmise päeva hommikul oligi olemas ja pärast ettevalmistust suund Bonelli Parki peale-võistluspaika. Sain võimaluse proovida ESI Grips kõige värskemat toodangut ning olles varasemalt mitu aastat nende käepidemetega sõitnud siis saan öelda, et need uued ergonoomilised on suur samm edasi. Speed Evolution toetab tubless ventiilide ja tubless sealantiga.
Olulise lükke selle mineku teoks saamisele andis Elmo Kassin, kes on mind rohkem kui korra Californiasse võistlema ja treenima kutsunud. Sealt edasi värsked kontaktid eestlastega, kes siin elavad ja mtb värgiga tõsiselt tegelevad. Tänu Bear Bikes Valley Bikes tiimiliikmetele Trey Jarno, Kadi Niinberg ja ameeriklasest tiimi omanikule Derek Hermon, oli mul võimalik 112 protsenti keskenduda võidu sõitmisele. Kõik toimis ideaalselt. Sooja oli korralikult 34-35kraadi ja lauspäike veel lisaks. Kõvasti vett tuli tarbida sõidu vältel ja vähemalt sama suur kogus läks enda kastmise peale. Super treenimis- ja võistlusvõimalusi oli kasutama tulnud hulk rattureid väljaspoolt Ameerikat ning oma tagasihoidliku reitingu kohaga, pääsesin starti kolmandast reast. Päike siras lagipähe ja edevalt läikivatest mustadest sidi kingadest hakkas juba kerget suitsu ja kärsahaisu tulema..
Start antud ja väga midagi seal ärateha ei õnnestunud, olin seal kusagil 30 ringis- täpselt nagu alustasin. Kuna polnud ühtegi sellist tõsist pudelikaela vms siis ei lagunenud punt kohe kildudeks ja käis kõva andmine. Esimestel ringidel vältisin igasugu üleliigseid liigutusi ja vähe väärtuslikku spurtimist ebaolulistes kohtades ning parandasin vaikselt oma positsiooni. Viimaseks kaheks ringiks olin end välja higistanud esikümne meeste lähedusse ning pool ringi enne lõppu tundus ka võitlus 8 ja 7 koha peale võimalik, kuid lõpuks jäid siiski mõned üksikud sekundid lahutama ja sain kirja 9nda koha. Tõsiselt raske võidusõit, mille puhul abi ja hea töö "feed zone's" on enam kui ülioluline. Isegi ei oska arvata, kui palju vedelikke ma kokku selle päeva jooksul tarbisin aga kindlasti on see number kahekohaline.
Siin sõidetakse ka short tracki, mis tähendas 20 minutit+ 2 ringi põhjagaasiga andmist väikesel ringil(eilse xco start loop). Jarno julgustas ikka osavõtma ja proovima ning lisaks mu oma huvi ka see disipliin järgiproovida. Niisiis Jarno regas mu ära ja oligi olemas. Starti kutsumine oli eelmise päeva tulemuste põhjal ning esirida oli soolas aga kuna stardinimekiri ei olnud kõige värskem siis sain alustada jällegi kolmandast reast- läksin ilma kutsumata. Pärast muidugi vabandati selle apsu pärast. Sõit oli karm aga hea lühike pingutus anaeroobses tsoonis. Meenutab natukene cx aga kuna võistlus oluliselt lühem siis tempo selle jagu kõrgem. Olin kogu sõidu esimeses pundis ja selle tagumises otsas ka lõpetasin, kohta pakun sinna 10-15 vahele, ametlikke tulemusi ei õnnestunud leida.

Jätkan võistlemist siin Californias, laupäeval toimub Fontanas HC kat võistlus. Seda on võimalik ka otsepildis vaadata youtube või uscup.net lehel.

Spordiklubi Breakaway on juurde saanud veel kahe inimese panuse: Kristiina M ja Kaido K. Aitäh teile!

Stardipaik.ee lehel läks käima kampaania toetuse kogumiseks, et alustada ja minna võistlema maailmakarika etappidele.
http://stardipaik.ee/projektid/jalgrattasport/martin-loo-mk-etappidele/

Saa osa kõigest jälgides(like) minu lehte facebookis