Alustuseks laupäevane sprint, rada oli täitsa uus võrreldes viimase korraga, kui sprinti sõitsin. Kuskil 80% ringist on bmx'i rajal ja väga võimalik, et bmx oleks ka kõige õigem(kiirem) ratas selleks sõiduks. Eelsõidu lõpetasin küll kolmanda kohaga ja pidanuks justkui ka lohutussõitu sõitma, et saada poolfinaali. Üks eespool lõpetaja võeti maha, sest jättis väikese osa ringist sõitmata. Poolfinaalis ei saanud head starti, aga enne esimest kurvi pandi korralik maokas ja selle tulemusel tõusin vist neljandalt kohalt esimeseks. Endise liidri ratas lendas päris suure hooga vastu minu tagajooksu. Peale sprindi finaali timmis Tartu Hawaii mehann jooksu sirgeks tagasi. Teise tööna tuli ka tagakäiguka kõrva sirgemaks väänata, sest rada proovides kummitakistust läbides lõi üks kummi serv käikari kodaratesse. Õnneks jäi käigukas ise terveks. Korraldajad võiks midagi paremat selle takistuse asemel välja mõelda. Kunagi läbiti seda kindlasti joostes aga nüüd ei tee seda enam keegi ja seega ootaks midagi uut. Finaalis polnud suurt midagi teha teravamate jalgade vastu oma suurte ratastega ja lõpetasin neljandana. Pärast autasustamist sõitsin maratoni viimased 24km trenni mõttes läbi.
Pühapäeva hommik oli külm ja soendust tehes tuli kiirelt sõita, et soe hakkaks. Hea, et Otepääl oli soojem kui Elvas. Sõit oli aktiivne kohe algusest peale, ei toimunud ootamist Harimäeni, kus enamasti suurem grupi laiali lagunemine toimub. Seitsmene punt tekkis pärast esimest vahefinishit. Natuke peale seda(oma tähelepanematusest eelkõige) lõhkusin ühe sadula relsi. Oli selline auk või lohk ja kuna see hetk olin pundi lõpus ja käis ka agar pidurdamine või pärssisid kahvlid liikumiskiirust. Kerge puude(diagonaal vms) reie ja sadula vahel lõhkus carbon relsi. Selle tagajärjel sadul natuke viltu. Lootuses, et ehk kestab ikka lõpuni ära, istusin sadulas võimalikult kergelt ja minimaalselt. Sellele vaatamata probleem süvenes ja peagi vajus sadula põhi vastu posti ning hakkas ka paremale-vasakule liikuma. Peale raja tehnilisemat metsa lõiku, kus jäime kolmekesi ette, otsustas sadul ennast 180 kraadi pöörata. Jäin seisma ning panin otseks, mille järel ka viimane carbon kiud murdus. Sõitsin veel mõned km ja järgmisel pöördel heinamaale kukkus sadul küljest ning sealt edasi ainult püsti peal ehk siis 27-28km. Olemas oli ka teine sadul, aga kuna järgmine grupp polnud silmaga nähtav Palu vahefinishis siis otsustasin mitte peatuda. Aega kulus veel päris palju enne, kui punt mind kinnipüüdis. Sõita jäi siis veel 15km. Kruusateedel veeresin grupi lõpus ja lõpus, kus mõni pehmem saepuru lõik ja paar lühikest tõusu, proovisin minema saada aga ei õnnestunud. Finishi sirgel spurtisid Maasing ja Allan kiiremini ja jäin viiendaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar