Vermiglio

 by Boss

Selle etapiga sai Internazionale d'Italia sarjale joon alla. Taaskord oli viimaseks võistluseks Vermiglio xc ja kõikides klassides oli ka mõni välisvõistleja rohkem kui tavaliselt. Põhjuseks kuus päeva u 10km kaugusel  toimuv Val di Sole mk etapp. 

Rada oli täpselt samasugune nagu eelmine aasta. Start õnnestus hästi ja olin top10 hulgas ning enne pikka sileda lõiku neljandal positsioonil. Esikolmik oli ehk 15 sekundi kaugusel ja esialgu üksi neile sildedal järgi kimades võtsin sekundeid kiirelt tagasi, kuid siis jäi Tiberi liidritest maha ning ei näitas null huvi koostööd teha, et esimesed kinnipüüda. Kuna meie vahe kokkuvõttes oli väga väike(mina kolmas, tema neljas) siis vb lootis ta jõuvarusid säästa vms. Igatahes andsin ka vähe järgi, sest selja taga mõne meetri kaugusel oli väike punt, kes Macconnelli vedamise väga suurt kiirust arendas. Järsule singletrack tõusule läksin austraalase taga aga olin temast kiirem ja sain minema ning sõitsin pool ringi kolmandal possal. Siis jälle pikal ja tuulisel sileda lõigul tuli punt järgi ning peagi möödusime L Braidot. Üksi oli ette jäänud veel Marco, kellega vahe püsis järgmised paar ringi 30 sekundi kandis. Järgmiste ringidega vahetus kuigi palju ka seltskond, selekteerimine toimus selles järsul tõusul. See oli ühtlasi ka koht, kus hakati pm lolli-mängima st pandi sajaga ja siis ülejäänud 3/4 ringist tõmmati hinge ning siis jälle sama asi uuesti. See oli väga väsitav, sest enne tõusu toimus kõvem koha võitlus, sest teisel ja kolmandal ringil lühikest aega sadanud vihm muutis kivid libedaks ning möödumis varjant peaagu puudus. Esiteks kadus juba hulk kiirust sõidujoone vahetusega ja siis seal lahtiste kivide peal oli pea võimatu arenda piisavat kiirust, et möödasõit õnnestuks ja enam vähem alati lõppes asi jooksmisega. Mingi hetk suutis Martinez end ka pundi sappa higistada ja järgmine hetk pani Macconnell tõusu teises pooles, mis üpris lauge, ajama. Laskumise järel oli ta väikese eduga eest aga järgmisel tõusul arendas selgeks suuremat kiirust ja läinud ta oligi. Teadsin, et sellega kadus ka varjant kõige kõrgemate kohtade eest võidelda. Tema oli ainuke sõitja, kellega koostööd tehes, oleks päris kiirelt Marco kinnipüüdnud. Paraku oli pundis ka paar itaallast ja ka Martinez, kes huvitusid ainult omavahel võidu spurtimisest enne seda singletrack tõusu. Olin kehva koha peal ning ei saanud isegi proovida austraalasega kaasa minna. Jäin siis Tiberi, Casagrande ja Martinezega kuni sõidu lõpuni. Viimane tegi kõik endast oleneva, et kuidagi pundis püsida. Enne tõusu kiirendas  nagu ma ei tea mis asi ja siis lõi kõige kergema käigu sisse ja imbus mäest üles. Muidugi ei meeldinud see teisele ja võib öelda, et sõit muutus lihtsalt täiesti idiootseks. Kahtlemata oli tema ainsaks eesmärgiks on kv teist kohta kaitsta ja oma sõiduga teistel lihtsalt sõiduisu ära nullida. Arvan, et see õnnestus tal hästi. 

Viimasel ringil sai Casagrande sellel singletrack minema ja oma väikest edu suutis ta lõpuni hoida, saavutades kolmanda koha. Mina, kes ma ei tahtnud mingil juhul Martinezele kaotada, tegin väikese sõiduvea ja tema kasutas selle ära ning lõpetas mõned sekundid enne mind neljandana.

Etapil sain kirja viienda koha ja kokkuvõttes jäi kohaks kolmas.