Vallnord mm 2015

Kahjuks ei õnnestunud sel korral head sõitu teha. Liiga raskeks läks kohe algul ja kiirus käis üle jõu esimest tõusust alates. Igatahes võtsin sellest olukorrast maksimumi lähedase tulemuse ja lõpetasin 48ndana. Mõned xco sõidud on plaanis veel sel aastal teha ja proovin seal paremini esineda.

Val di Sole

See on kolmas kord järjest, kui Val di Sole mk etapil lähevad asjad kohe algul ja kiirelt halvasti. Suure kukkumise tagajärjel murdunud pidurlink, kohe stardi järgselt purunenud kett. Nüüd jõudsin veidi kaugemale, kui siis keegi lihtsalt mulle külje pealt sisse sõitis. Nägin, et keegi tuli ja järgmine hetk olin pikali ja lootsin hoopis, et keegi mulle täiega hooga otsa ei sõida. Kui kõik mööda olid läinud siis sain ratta juurde minna ja esialgu olid jalas korralikud valud ja polnud võimalik ratta selga ronidagi. Paar korda jõudis peast läbi libiseda mõte, et ongi sõit läbi. Olin täiesti viimane. Natukese aja pärast sain vaikselt liikuma, käega lõin paigast liikunud pidurilingid veidi üles poole tagasi, pedaalides andis jalg tugevalt tunda aga otsustasin sõita nii kaua kui võimalik on. Suurem seisak toimus esimese laskumise alguses aga kui sealt liikuma sai siis edasi läks sujuvalt. Paar esimest ringi olid raskemad ja vaevalisemad, kuid tasapisi hakkas paremaks minema ja fookus läks tagasi ainult sõitmisele. Tõusin järjest iga ringiga ja viimasel ringi jooksul möödusin veel viiest sõitjast ning lõpetasin 45. Sarja kokkuvõttes jäin lõpuks 40.

Tänan naisterahvast, tohutu suure sini-must-valge lipuga, kes mind iga ring raja erinevates punktides valjuhäälselt ergutas. Sõidu esimeses faasis oli see ülimalt motiveeriv ja edasiviiv lisaenergia. Võimalik, et panigi uuesti sõitma.

Windham

Nädal algas üpris kehvalt, olin Kanada mk etapil külmetanud ja tulemuseks tubli nohu ja haige kurk. Trenni sai tehtud ja võimaluste piires ka külmetushaigustega tegeldud. Reede ja laupäev oli juba täitsa enam vähem olla aga power polnud päris see. Tegin oma trennid ära ning uskusin, et nii hullusti ikka ei saa minna kui nädala eest.
Pühapäeval oli kõige parem olemine kogu selle nädala jooksul. Sain stardist hästi minema ja kõik tundus hea, kuniks pöörasime ringile sealt murult ning siis ei näinud enam midagi. Absoluutselt mitte midagi. Oma ees sõitja tagaratast ja selga ning niimoodi poolkõvas tempos sõitsime kuni selle järgmise pöördeni- stardiring. Siis läks juba veidi paremaks ja selgemaks. Esimene ring oli veel ka üpris jube see finishisirge ja tõusu algus. White Way nime kandva kruusatee all oli jõudnud suure pundi tagaotsa, mis muidugi laskumisel juppideks läks. Jällegi- mega tolm. Rada on minu arust selline, mis lubaks veel põnevamat ja väiksemate vahedega võidusõitu ja eelkõige oleks see veelgi huvitavam ekraanilt jälgijatele, kuid selleks peaks seda tolmu kordades ja kordades vähem olema.
Sõitsin tõusvas joones kuni viimaste ringideni siis sai jõud otsa ning tuli positsioone loovutada. Samuti tundsin kuidas laskumise viimases osas, mis lagedal ja kõige kiirem, sundis väsimus rohkem hoogu mahavõtma kui vajalik. 29. koht polnud sugugi paha. Kaks viimast ringi korraliku kiirusega ja 2 asemel oleks võinud vabalt olla ka 1.
Aitäh tiim Clif Bar ratturile Ben Sonntag ja tema mehannile Myron abi eest joogialas.(Special thanks to team Clif Bar rider Ben Sonntag and his mechanic Myron for support in the feedzone).

Mont Sainte Anne ja Chies d'Alpago

Edukate Euroopa meistrivõistluste järel, millest saab alla pool lugeda, hävisin täiega neljandal maailmakarika etapil Kanadas. Terve see eelnenud nädal oli ülikiire ja kogu aeg tempo peal. Hetk nö puhkuseks, sinna ei mahtunud. Siis kohe sümboolne pea 30h pikkuseks veninud reisimine Mont Sainte Anne. Kaks päev jooksmist kohapeal ja kolmandal päeval starti. Soendust tehes oli selge, et täna pole selline enesetunne ja olek nagu vaja. Kõvast võitlemist väsimusega, mida on raskem hinnata, sest ainuüksi ajavahe ise mängib selles kogu asjas olulist osa. Stardist sain enam-vähem minema, ilma suurte tagasilöökideta aga ees ootas kõvasti seismist ja jalutamist esimesel ringil, mis on siin tavapärane. Tõusudel oli väga(loe: liiga) raske ja jalad "põlesid" juba esimesest ringist peale ülemõistuse. Proovisin siis taastuda igal võimalusel, on varemgi ette tulnud olulist enesetunde paranemist sõidu jooksul. Teise ringi suutsin veel ära teha normaalselt aga siis jooksis mootor kokku kolinaga. Sõidutahe ja motivatsioon kukkusid plärtsuga vastu maad pool ringi hiljem ja siis hakkas järjest ka sõiduvigu sisse tulema ja. Ühel oma viimastest ringidest sain ka vea tõttu parkida end koos rattaga korraks külili ära, poolel laskumisel hooletult juurikaid ületades libises esiratas alt. Ju siis oli keha lihtsalt nii väsinud, sest nii kehvalt pole sõitnud aga palju keerukamates olukordades. Kahjuks on kõik mk etapid(peale esimese) mingitpidi tuksi läinud. Igatahes pole ma ise rahule jäänud
Autosõit Windhami on nüüd ka tehtud ja mõtte pühapäevasel maailmakarika etapil number viis. king kong raisk.

Eriline tänu hr Aivo Kutterile ja tema kaasale, kes Montrealist siia sõitsid, et mind sõidu ajal joogialas abistada ja kaasaelada. Ühtlasi oli seal samas tehnilisesalas kõige suurem sini-must-valge lipp, mida mina mk etapil näinud olen.

 Sõitsin 2006 aastal selles kohas oma esimesed Euroopa meistrivõistlused ja hilisemalt korduvalt osalenud siin toimuval Itaalia karikasarja etapil. Tiitlivõistlusteks oli rada saanud ka minimaalset uuendust, lisatud oli üks järsk kolme serpekaga laskumine ja lühike singel mäeküljele(üles oli keegi oma talvepuud ladunud ja sealt enam üle ega ümber ei saanud sõita ilmselt). Esimesed päevad oli korralik soe suveilm, mis siis asendus veidi tuulisema ja vihmasemaga. Vihmasajud ja siis kuivatav päike kogu pühapäeva muutsid raja maksimaalselt kiireks. Start oli mäe pealt ja peale seda pööre ringi kõige kitsamaid ja aeglasemaid lõike sisaldavale osale. Muidugi oli seetõttu veidi ekstra rüselust ja grupp oli peagi pikk köis kuni siis ehk kilomeeter hiljem see sama uus järsk laskumine kõik laiali ajas ehk tekkisid väikesed pundid. Sain hästi minema ja stardiringi sõitsin 30 koha ümbruses. Sealt edasi hakkasin iga ringiga tõusma ning viimasel ringil võistlesin Jose Hermidaga 13 ja 14 koha peale. Ta jõudis mulle järgi ja läks mööda kõige pikema tõusu lõpus. Püsisin ta tagarattas laskumisel ja ka järgmise lühikese tõusu, kus ta proovis olukord enda kasuks äralahendada. Järgnenud kurvine ja künklik osa(see sama, mis kuulus ka stardiringi juurde) möödusin temast omakorda, et kurve ees võtta ja maksimaalselt pedaalida igal pool. Kasutasin ära fs ratta eelist ajades pedaale ringi ka seal kus ht mees oma tagumikku sadula kohal hoiab ja tirri laseb. Selle kahe joogiala vahelise lõiguga sain sisse u 10 sekundilise edu. Jalad oli täitsa kutud juba, kui üritasin viimast tõusu viimast korda nii kiirelt ületada kui võimalik. Ja, no see tundus pikem kui kõigil eelnevatel ringidele. Suutsin oma edu hoida ja lõpetasin 13. kohal. See on minu parim tulemus Euroopa meistrivõistlustelt meeste eliit klassis.

Rakvere emv xco

Tulin täna kuuendat aastat järjest Eesti meistriks mägiratta krossis eliit klassis. Stardipauk oli nii vali, et ehmastusega ei saanud jalga kohe pedaali ja pool esimest ringist tuli otsida võimalusi konkurentidest möödumiseks. Teise joogiala või siis Siplaste klubi ratturi keeles: mitte nii osavate lõigul, sain etteotsa ja sealt edasi oma sõitu teha. Kõige olulisem oli võit ja suutsin iga ringiga oma edumaad suurenda ning viie ringi läbiseks kulus veidi üle 90 minuti. Väga väga äge on näha, kuidas viimase paari aastaga on meistrivõistluste radade tase tõusnud. Selle aasta taset saab olema raske järgi teha. Loodan parimat ja usun, et 2016 aasta tiitlivõistluste korraldajad on vähemalt sama kõrgete ambitsioonidega :) Kummardus ja mitme suure A'ga Aitäh Mehis Leigri, klubi Siplased kamp ja kõike, kes selle ürituse võimalikuks tegid. Tänan neid, kes tahtsid ja/või viitsid raja äärde kaasaelama tulla. Ja muidugi tänuavaldused minu tüdruksõbrale, vanematele, perele ja sugulastele.

Mk #3 Lenzerheide

Võistluse eelsed treeningud läksid hästi ja enesetunne tunduvalt parem kui nädala eest Austrias. Start oli kohe mäkke ja esimesed 500m läksid ilusti, kuid siis pea kohe peale vasakule pööret pandi pikali. Ise päris pikali ei olnud aga seista tuli mitu sekundit ning selle ajaga olin täitsa tagaotsas. Pühkisin siis tõusust üles ja esimese laskumise eel ootupärane seisak ja jooksmine. Pärast seda sai kogu aeg sõita aga raske oli leida võimalusi möödumiseks ja arvestatavad vahed sõideti ka kiirelt sisse. Parandasin iga ringiga oma kohta ja lõpuks jäin 42. Tulemus pole kaugeltki see, mida tahtsin ja pidasin võimalikuks saavutada aga täna läks niimoodi. Hulk tähtsaid võistlusi on veel tulemas ja seal võimalik paremini sõita.

Kitzalpibike

Järjekordne Austria karikaetapp sõidetud aga sel korral ei läinud nii hästi kui varasemalt. start oli päris õhtul ehk kolmveerand kuus ja kaks tundi enne seda kallas korralikult vett alla. Kiirelt sai veel teised rehvid alla pandud, milleks conti x king 2.2 protection varjant. Veidi enne start jäi vihm järgi ning vaikselt hakkas ka päikest näitama. Sõit oli väga raske algusest peale ja enda kiirus polnud just hea. Peale Bakuud lasin veidi intensiivsust maha ning tegin pikemaid ja rahulikumaid trenne pluss mõned hästi kerged päevad. Kuivõrd selline maksimaalne pingutus tundus võõras ja sisseelamine võttis oma aja siis sõidu teine pool oli parem. Alates kolmandast ringist läksid rajaolud väga libedaks ning pori ja heina kogunes ratta külge ohtralt. Lõpuks läks kirja 12nes koht, mis pole sugugi paha arvestades väga kehva starti. See nädal proovin kiirust juurde saada lühemate ja intensiivsemate treeningutega ning ka puhata ja #3 mk etapil Lenzerheides hea tulemuse teha.

Baku 1. Euroopa Mängud

Kohe esimesel võistluspäeval tehti mägirattakrossi võistlus ära. Eelnevatel päevadel olin rada kõvasti sõitnud, sest ega kuskil mujal polnudki sõitmine lubatud, kui nüüd lähedal olevad parkimisplatsid ja neid ühendavad teed välja arvata. Ja siis muidugi pukk/rullid ka.
Rada tehnilisest küljest ei olnud keerukas ja ega ka tõusud midagi hullu polnud. Kuna mitu päeva valitses tugev tuul ja ka võistluspäeval siis see tegi sõitmise märgatvalt raskemaks, sest oli mitu pikka sirget(kergelt loodist väljas) lõiku ning seal oli parajalt tuuline.
Stardi järgselt selles 180 kraadises kurvis läks korraks kitsaks ning kerge puude. Kiirust kaduma ei läinud ning 2/3 esimesest tõusust sai samuti ilusti võetud, ainult sellel viimasel ja kõige järsemal jõnksul takerdusin, sest ootamult ette keeranud Sven Nys tõmbas pehme peal ratta ringi ning hakkas jooksma. Olin tema taga ja sõitsin küll üles samas tempos aga kaotasime mõlemad seetõttu mitu kohta. Niisiis saigi pea kogu sõit järjest positsiooni parandatud. Esikümme jäi veidikene liiga kaugele ja vaatamata ka stabiilsetele ringiaegadele siiski  püüdmatuks ka sõidu lõpuks. Kui mitte arvesse võtta väikest äpardumist sõidu algul siis kõik muu läks hästi. Suur tänu kogu Eesti koondisele ning lisakiitus hea ja täpse töö eest joogi- ja tehnilisesalas oma isale ja mehaanikule Allan Riot. Tänan ka ergutajaid ja kaasaelajaid rajaääres ning telekate ees.
Võistlusjärgne halb üllatus on uci punktid, mis selle sõidu eest jagati. Kui kalendris on Euroopa Mängude kategooria sama nagu Pan Ameerika Mängud jne sarnased üritused siis lõpptulemusel on punkte antud nagu uci madalaima kategooria sõidu(c3) eest, kus punkte jagub vaid esimesele viiele ja võitja skoorib 10 punkti.

Nove Mesto mk #1

Esimene mk etapp sõidetud ja tulemuseks 25. koht. Sel aastal sadas kõvasti vihma sõidule eelnenud nädalal. Seega libeda-võitu, pehmepoolne ja hämar(metsas) oli iga päev. Võidusõiduks sai nii palju muudetud, et rehvirõhk 2psi võrra madalamaks lastud, amordikaare alla väike porilapaks kinnitatud ja jalad Sportique get going soenduskreemiga ülekäidud.

Start läks probleemideta ja esialgu parandasin ka oma positsiooni, kuid kaks pikemat suusraja tõusu viisid jälle natuke tagasi ja sinna viiekümnenda koha kanti. Vaatamata keerukamatele oludele, jooksis kõik päris kenasti ja väikest toppamist tuli ette ainult viimase tõusu lõpuosas enne ac/dc nimelist laskumist. Algul püsisid pundid päris suured ja vahed väikesed. Kolme esimese ringiga väga palju ettepoole ei saanudki aga ühtlased ringiajad kogu sõidu vältel, aitasid kõvasti kohta parandada viimase kolme ringiga. Positiivne on ka see, et top20 ei jäänud kaugele ja sinna üritan kihutada järgnevatel etappidel. Rada pole ühelgi aastal täpselt samasugune olnud ning 2016, kui siin peetakse MM siis kindlasti üllatavad tsehhid millegi uuega. 

Aitäh kõigile toetajatele, abistajatele ja kaasaelajatele. 

Sel pühapäeval kohe teine maailmakarika etapp Saksamaal Albstadtis.

Kõiki etappe kannab üle otsepildis Red Bull TV ja samuti on võimalik toimunut järelevaadata.

http://www.redbull.com/en/bike/events/1331684148874/uci-mtb-world-cup-2015-round-2-nove-mesto-czech-republic

Stardipaiga projekt

Minu Stardipaiga projekt oli edukas ja eesmärk täitus. Aitäh kõigile toetajatele! Teie panus annab võimaluse mul osaleda kolmel esimesel maailmakarika etapil. Vastavalt Stardipaiga tingimustele mainin järgnevad toetajad:
Priidu Kooskora, Kristjan Kongo, Silver Tamm, Armas Elo, Siimson, Kristjan Novitski, Rando Sulg, Taavi Kasela, Ene Timmusk, Kätlin Niinberg, Andrei Gristsenko, Peeter Schultz, Janek Saareoks, Virgo Neeme, Jaanus Vahesalu, Kadi Niinberg, Heiko Sepp, Tarvi Viks, Janno Rillo, Haigo Varik, Mikk Ristna, Tarmo Repp, Andrus Konga, Liina Rätsep, Annika Ihamäki, Mariliis Kesküla, Rainer Metelitsa.
Indro Dsilna, Martin Leisberg, Raido Rimmel, Jasper Jorh, Eno Maarand, Karel Kruuser, Mihkel Klementsov, Margus Nael, Mariann Laanisto, Rommi Kruuse, Jaan Pillesaar, M. Toim, Martti Jalasto, Kristjan.

Heubach

Kohe nädal hiljem toimus Saksa karikasarja teine etapp,vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel esimesest. Ilm oli kogu nädala kehv ja sadas palju. Ka pühapäev oli vihmane ning hommikul sai porirehvid alla pandud. Beaver ei ole päris nii karm ja aeglane kui näiteks Medusa ja siiani on suurema ratta all väga eeskujulikult märgades oludes end tõestanud. Kuid esimene halb üllatus tuli kohe kui esimese rehv paigaldust. Speedynamics jooksul sai ka mitte tubless ready rehvi kergelt peale. Kui nüüd siis küljele on kirjutatud mõõduks 27,5x2.0 siis reaalselt võiks see mõõt olla 27,5x1.6 või parimal juhul 1.65. Sellele vaatamata sain ka varujooksudele samasugused rehvid peale pandud, mis tagantjärgi oli ehk samuti viga. Hiljem sõites, sain kiirelt selgeks, kuivõrd vaevaline liikumine rajal selles seades oli. Seega peatus boksis ja teised jooksud alla olnuks kindlasti kaalumist väärt varjant. Aega oleks kaotanud sellega natukene kindlasti. Siiski järgmised 5 ringi oleksin suutnud kiiremini sõita paremate rehvidega.
Stardist minema ja kohe laiale tõusule, mis siis raja kõige kõrgemasse punkti viis. Päris pikk rivi püsis pea poole tõusuni koos. Siis läks kitsamaks ja kohati väga järsuks. Raskelt tulid need meetrid ja järjest kaugemale ma esimesest otsast jäin. Ka ülejäänud ringid ei toonud miskit paremat. Möödusin üksikutest sõitjatest sõidu jooksul ja mõned sajad meetrid enne finishit tõusin 25-ndaks.
Sel pühapäeval võistlen Austrias Graz-Stattegg c1 sõidul. Kivine pinnas ja ka palju lahtist kivi, tõusud väga järsud ning ilmselt vahetan esihammaka väiksema vastu- 34. Muidugi sai ratas põhjalikult üle käidud, puhastatud, kontrollitud ning seis ei olnudki kõige hullem- nö kõik väljavahetamiseks ei läinud. Ainult amortide hooldusega peab ootama esimese mk etapini, õnneks tehti esiotsale hoole ka enne viimast Bonelli sõitu Ameerikas.